Jazzkaar: Cosmoskva usub tulevikku

16. mai 2005

Jazzkaarel esinenud noorte jazziühendus Cosmoskva tegutseb järjekindlalt selle nimel, et nenedest rohkem teataks. Kitarrist Priit Pruuliga vestles Miina Mälgand Jazzkaare veebitoimetusest.

Ansambel Cosmoskva alustas tegevust neli aastat tagasi, olles alguses vaid kolmeliikmeline. Tänaseks on neist kasvanud kaheksaliikmeline koosseis, milles on esindatud saksofon, trompet, klahvpillid, kitarr, kontrabass, flööt ja löökpillid.

Noored ise on entusiastlikult meelestatud nii oleviku kui tuleviku suhtes, kuid ei mõtle ka liiga kaugele ette. Nad naudivad musitseerimist praeguses hetkes ning on rõõmsad selle üle, et neid ühendab muusika. Pärit on enamik neist Saaremaalt, kui välja arvata flöödimängija, kes tuleb Türilt.

Oma mõtteid jagas Jazzkaare veebitoimetuse reporteri Miina Mälgandiga Cosmoskva kitarrist Priit Pruul ning sõna ütles sekka ka trummar Ranno Paukson.

Mis teid kokku tõi?
“Ma arvan, et ühine huvi improvisatsioonilise muusika vastu. Alguses ei olnud ka midagi konkreetset, vaid hakkasime laval lihtsalt nullist mängima. Järgmisel esinemisel oli meil juba midagi olemas ja siis mõtlesime jälle midagi uut välja ja nii see asi arenes.”

On teil ka mõni selline lugu, mis on jäänud ajast, kui alustasite?
“Põhimõtteliselt ei ole. Mingisuguseid harmooniakäike on kindlasti jäänud. Alles on jäänud Herbie Hankocki “Kameeleon”, mida nüüdki vahel mängime.”

Kes on teie lugude autor?
“Kedagi kindlat meil ei ole. Lugusid mõtleme kõik koos proovides.”

Kust ja millal nakatusite muusikapisikust?
“Mina olen juba päris väiksest peale laulnud ja kitarri õppinud muusikakoolis. Teistel on enamvähem sarnane taust. Trummar Rannoga on küll nii, et tema konkreetselt muusikaga enne bändi ei tegelenud, aga tema oli selline tubli tantsija.”

Millist muusikat te ise kuulate?
“Meie muusikamaitse on tervel bändil erinev. Võin öelda, et põhimõtteliselt kuulame kõike.”

Kas teil on muusikamaailmas ka eeskujusid?
“Kindlasti on selliseid bände ning seda just soundi ja kõla poolest. Nimetaksin neist Incognitot, arvan, et isegi Brand New Heavies. Mingeid kindlaid eeskujusid ei ole, sest me teeme muusikat seinast seina.”

Kas keegi on ka professionaalsel tasemel muusikat õppinud?
“Meie trompetist Karlis Saar õpib Muusikaakadeemias. Jazzkaare ajal mängis meiega ka konga mängija Priit Arge, kes õpib Viljandi Kultuuriakadeemias löökpille.”

Miks olete te valinud just jazzi?
“Me kindlasti ei valinud seda. See kujunes ise. Ei tahakski väita, et me just puhast jazzi mängime. Eks see olegi selline piirideta stiil, kuhu alla ennast liigitada on üpris raske.”

Olete palju esinenud klubides. Miks just selline kohavalik?
“Me oleme ise arvamusel, et meie viljeldav muusika sobib sinna kõige paremini. Muidugi on ka erandeid, nagu näiteks seesama Okupatsioonide Muuseum (intervijuu tegemise paik, toim.). Muhu saarel oleme Villu Veski korraldatud festivalil Juu Jääb mänginud. Kõige erilisemakas kohaks võib nimetada kirikut, kuid enamjaolt esineme siiski klubides.”

Mida tähendab muusika teie jaoks?
“Muusika mängib meie elus päris suurt rolli, kuigi samas tegeleme me sellega ju ainult hobina. Keegi ei käsi meil seda teha, me teeme seda oma vabast tahtest ja niimoodi säilib meie jaoks see muusika tähendus. Arvan, et teeme muusikat täpselt senikaua, kuni meile see meeldib.”

Olete mõelnud, kas teie hulgas on ka tõsisemaid lugude kirjutajaid? “Ma hästi seda küll ei tahaks uskuda, et meist mingid heliloojad välja kasvavad. Me oleme tegelikult ju täiesti erinevate alade inimesed. Muusikaga professionaalsel tasemel tegeleb ju ainult paar inimest meie seast.”

Jazzkaarel tegi ühes laulus kaasa ka Busta (Ott Ojamaa). Kas olete veel kellegagi koostööd teinud?
“Kuressaares esinesime koos selliste artistidega nagu DJ Critikal, Cool D ja Genka Toe Tagist. See oli eksprompt. Oli päris huvitav.”

Kas te tunnetate esinemise ajal erilist sidet, mis teeb lavalolemise nauditavamaks?
“Mingi side peab ikka laval olema. Kuna me noodist üldse ei mängi, siis peab mingi ühtsuse tunnetus olema. Eks see ole bändi juures tähtis. Oleme paika pannud teatud vormid ja nende järgimise jaoks peab olema kindlasti omavaheline side.”

Olete välja andnud EP „Milch Attack”. Kas see on kaasanud endaga rohkem publikut ja fänne?
“Kindlasti on. Eks me EP selle mõttega tegimegi, et levitada sõna oma muusikast. Samas on see ka mingil määral sissejuhatus meie sügisel ilmuvale täispikale CD´le.”

Millised on teie tulevikuplaanid?
“Tahaks ikka Eestist välja ka vaadata, et mis mujal toimub. Tahaksime teada saada, kas on mingid šansid meil ka mujal läbi lüüa. Meie EP käis Soomes Universali stuudiost läbi kõikvõimalike tähtsate tegelaste käest. Nende tagasiside oli väga hea, aga siiski, kuna muusika on suuresti äriga seotud, öeldi meile, et selline muusika ei ole lihtsalt müügiartikkel. Selles suhtes tuleb jääda paremaid aegu ootama. Samas loodame, et äkki avastakse meid kusagil välismaal, kuid see ei ole eesmärk omaette.”

Kas jõudsite külastada ka mõnda Jazzkaare kontserti?
“Mina jõudsin Avishai Cohenile ja ka Reel People´i kontserdile. Avishai Cohen oli muidugi väga heal tasemel, aga Reel People jättis pisut soovida.”