Kõik on uus aprillikuus. Käes on kevadine jazzipidu. Eestimaal kõlab pooleteise nädala jooksul nii kodu- kui välismaiste artistide looming, mis sünnib otse publiku silmade ja kõrvade all. Esimest korda toimub festival Telliskivi Loomelinnakus ja keskkonnasõbralikkuse tähe all.
Avakontserdieelses õhustikus on kogu uudsus mõnusalt hoomatav, festivalikülastajad ootusärevuses. Kontsert ise sobib kõige uuega imehästi kokku – tunnustatud ja armastatud Liibanoni trompetist Ibrahim Maalouf toob oma koosseisuga kuuldavale verivärske materjali, mida esitatakse alles teist korda ning mis saab plaadile septembris. Varasema loominguga võrreldes on tegemist oluliselt tempokama, gruuvivama ja energilisema kavaga, kuid säilinud on filmilik ja araabia folgilik kõla. Viimast on nüüd julgelt segatud ka roki ja reggae rütmidega, tekitades tõeliselt omanäolisi kooskõlasid. Publik laulab, nipsutab ja tantsib kaasa ning premeerib artisti aplausidega, mis toovad lavale kolm lisalugu. 26. Jazzkaar on alanud!
Kontserdimuljeid vahendavad veebireporterid Minna Sild ja Ave-Lii Idavain.
Margus (42), riigiametnik: See oli uutmoodi ja tempokas, mulle meeldis. Folgilik ja araabiapärane. Olin varem ka plaati kuulanud ja viimased lood olid seetõttu rohkem tuttavas võtmes, kontserdi esimese poole materjal pigem uudne. Ibrahim Maalouf suhtles väga hästi publikuga ja nägi tõesti vaeva, et inimesi käima tõmmata!
Lea (58), asjaajaja: Sain tohutu elamuse! Oskaks seda vaid sõnadesse panna… Aga võib-olla polegi vaja, tulge Jazzkaarele ja leidke need head elamused ise üles. Tänane oli küll fantastiline!
Eva (37), teatrivaldkond: Mulle väga meeldis. Viisakalt istudes ja kuulates ei saanud küll nii hästi kontakti, seetõttu läksin tantsima ja nii sain lõpuni nautida. Väga meeldis see osa, kus kogu publik kaasa laulis. Kontserdile sattusin tegelikult päris omapäraselt – sain Saksamaalt portsu CD-plaate ja kuulasin neid kodus, nende hulgas ka Ibrahim Maaloufi plaat. Ühel päeval sõitsime abikaasaga Pirita teel, nägime kontserdi plakatit ja avastasime, et sama artist tuleb nüüd koju kätte – see oli justkui saatus, nii et lihtsalt pidime kuulama tulema.
Heili (28), tervishoiutöötaja: Suurepärane festivali avalöök! Minu jaoks ka üllatav, kuna ootasin vaikseid, unistavaid araabia rütme esitatud trompeti soolona Ibrahimi poolt. Antud kontsert tema koosseisuga pakkus aga väga kaasahaarava kogemuse. Vahelduslik ning mitmekesine helikeel ja kõrvu helisema jäävad korduvad fragmendid. Kindlasti sooviksin kuulata teda ka üksi trompetiga soleerimas neid müstilisi, mõtlikke araabia viise. Oli väärt kontsert!
Elsa (27), meigikunstnik: Mulle hullult meeldis. Eriti meeldis, et ta oma vana materjali ei teinud, kõik oli uus. Samas lõpus ta natuke ka tegi minusugustele fännidele vana materjali ja see oli nii hea. Üleüldse oli see kontsert minu jaoks täielik eargasm. Hea oli ka see, et need, kes tahtsid, said püsti tõusta ja tantsida, ja need, kes tahtsid, said istuda.
Meeli (26), müügijuht: Tundsin, et tahaks püsti seista, aga olin end keskele istuma sättinud ja ei tahtnud teisi segada, nii et jäin istuma. Lood, mis ma varem olin kuulanud, olid hoopis teistsugused võrreldes lugudega, mis nad täna mängisid. Aga täna nad mängisidki sügisel ilmuva plaadi lugusid. Viimane lugu, oh jumal, viis ju täiesti transsi. Täiesti!
Tauno (40), tehnika-business: Väga hea oli! Saund oli suurepärane. Ma ei teadnud sellest grupist varem midagi, aga mulle väga meeldis, et see oli selline tumeda verega grupp. Prantsuse hõng juures ja puha. Kogu festival alles algab ja me oleme juba nii positiivselt meelestatud!
Enn, Anne Ermi elukaaslane: Täitsa tipptase. Mingi lugu meenutas Chris Dorani jazzräppi. Kuna ma ei ole muusik, siis ma veerandtoonidest suurt ei jaga, aga Anne oli neist vaimustuses, muudkui muheles. Mulle klappis see, et see meenutas mulle Dorani räppi.
Anneli (40), kontoritöötaja: Mulle väga meeldis see, et oli natuke klubikas. Tulin sellepärast, et nimi tundus huvitav, ega ma sellest grupist varem midagi ei teadnud. Muide, Anne Erm ise ka tantsis!
Ave-Lii (26), Jazzkaare veebireporter: Imeline algus järjekordsele Jazzkaarele. Maalouf tuli, mängis ja allutas. Iga noot, mis pillidest kõlas, kajas rahva vilede, huigete ja plaksudega vastu. Maalouf andis külma ja tuulise aprilliõhtuga algavale festivalile just selle kuuma energialaksu, mida vaja. Asendas ideaalselt klaasi kangemat, et sisemus tundideks kuumaks kütta. Kuulajad, kes juba Maaloufi loominguga kursis, said võimaluse peesitada uhiuue kontserdikava nootides ja valgusmängus. Uudishimulikud, kes veel Maaloufist palju ei teadnud, said üllatuspommi osaliseks ning kiirgasid äsja püütud energiat ka tunde pärast kontserti.
17. aprillil Vabal Laval
Ibrahim Maalouf
Koosseis:
Ibrahim Maalouf – trompet, klahvpillid
François Delporte – kitarr
Éric Legnini – klahvpillid
Stéphane Galland – trummid