Jazzkaare kevadball tõi ühte eri generatsioonid

17. aprill 2005

Ester Eggert Jazzkaare veebitoimetusest kiidab kevadballi päikselist atmosfääri ja head muusikat.

Jazzkaare veebitoimetuse liige Ester Eggert käis Jazzkaare traditsioonilisel kevadballil ja jagab lugajega mõtteid, mida meeleolukas õhtu tekitas.

Tänavust pikaleveninud talve otsustab trotsida Jazzkaare kevadball. Ega see lihtne ülesanne ole. Isegi sama päeva õhtul osutab ilm veel tugevat vastupanu päris mitme miinuskraadi ja sinna juurde kuuluva tuisuga. Sellest hoolimata koguneb Mustpeade majja hulk jazzi- ja tantsuhuvilisi.

Varem kohalejõudnud võtavad istet laudade ääres, jalutavad ringi või jutustavad baarileti ääres. Kell üheksa hakkab bigband mängima, alustades kahe sissejuhatava looga. Rahvast ei ole küll massiliselt, kuid Mustpeade maja jaoks just piisavalt.

Pärast sissejuhatavaid lugusid ütleb paar sõna eelseisvast õhtust ja esinejatest alati šarmantne Silvi Vrait. Järgneb avavalss. Kui seni tundub publik nii konservatiivne, et tekib kahtlus, kas üldse tantsima minnakse, siis nüüd täitub saal justkui imeväel tantsivate paaridega. Olgugi, et paar daami on ballile tulnud maani kleitide ja soengutega, on palju rohkem neid, kes lihtsalt lõõgastuvad soliidsetes seelikutes ja pluusides.

Mis kõige toredam – esindatud on palju generatsioone. Tantsusaali täidavad nii teismelised, keskealised kui ka juba auväärsesse ikka jõudnud mehed ja naised. Ka kõige häbelikumad paarikesed imbuvad lõpuks tantsijate summa, märgates, et tantsusammud ei olegi kõige tähtsamad.

Kes tahab, võib särada, aga võib ka lihtsalt muusikat nautides rütmis ringi liikuda. Tõepoolest – halvustavad pilgud puuduvad. Pole vahet, kas oskad foksi, rumbat, quicksteppi või midagi muud. Vähem kogenud heidavad kergeid pilke vilunumate suunas ning imetlevad nende stiili, kuid ei tunne ennast sealjuures halvasti.

Piirivalve bigband pakub publikule mitmekesist muusikat alustades aeglasest svingist ja lõpetades tempokate foksidega. Värvi lisavad vaheldumisi esinevad Silvi Vrait, Eve Pärnsalu ja Uno Loop. Pärast mõningast keerutamist tehakse väike paus, mil publik saab end jahutada baarist pakutavate jookidega. Paarikümne minuti pärast läheb taas tantsuks. Nii hoogsalt jätkatakse kella üheteistkümneni.

Ehkki õues undavad küll miinuskraadid, suudab Jazzkaare kevadball ilmselgelt süüdata inimeste südameis selle hädavajaliku kevadsädeme, milleta ei saa soojus kunagi pakase üle võitu. Nii levivadki Mustpeade maja uksest esimesed kevadkiired ning nagu näha hakkabki juba järgneval nädalal päike pakase üle võitu saama.