Jazzkaare lastekontsert: sädemed laval ja publikus

27. aprill 2014
Vivian Veedla

Tänavuse Jazzkaare teine lastele mõeldud sündmus oli võrreldes esimese lustliku ning esinejarohke muusikaetendusega oluliselt intiimsem ning karusem. Vaatamata sellele, et ülesehituse terviklikkusest jäi sel peaaegu et ühe-mehe-show’l pisut puudu, andsid taani trummari Karsten Mathieseni ettearvamatus ja muhe arrogantsihõnguline pujäänlus aimu südikast improvisaatorist, kelle värske ja energiline olek tõmbas palju kordi suu laiale naerule nii saalis olnud täiskasvanutel kui ka lastel.

Muljete kohta päris väikestelt ja suurtelt kuulajatelt veebireporter Vivian Veedla.

Kristjan (43), bioloog: Efektide ja tehnika kasutamine oli lahe ning Mathieseni pillimäng konteksti arvestades vahva. Terviku mõttes tundus tegutsemine veidi kaootiline ja rahutu, rahmeldav. Kahtlustan, et mu kaheaastasele pojale ei jää sellest kontserdist erinevalt eelmisest mingit selget mälestust…

Oskar (2) (tõestab isale vastupidist): Seal oli üks suur onu habemega, tal oli kroon peas! Tegi nalja, mängis trummi, laulis kõvasti. See onu purskas kollase asjaga tule märjaks, selle kunstiasjaga. Ta hoidis kõiki kinni. Hüppas ”tõnn-tõnn-tõnn” (itsitab ise). Niimoodi hüppas!

Aino (8): Väga lahe kontsert, trummar oli kõige toredam, õhupallitrikk oli vahva ja notsu hääled ka!

Siim, muusik: Minule meeldis kõige rohkem ketaslihvija kasutamise virtuoossus ämbris kübara kallal!

Jürgen, luuletaja: Mulle meeldis väga trummari energia, eks ta säärane veidi loomalik oli, aga silmade taga põles kogu aeg tuli. Mu varateismeline tütar hakkas endale kohe sämplerit nuiama, seitsmene poja aga ei püsinud üldse paigal, oligi säärane… Energia päält värk. Miimid… Need on kuidagi klounide sugulased, eks, ja kloune ma väga ei salli, kui Piip ja Tuut välja arvata. Aga täna andsin miimidele ka andeks, kuigi tõesti – isegi paar-kolm inimest ütles, et kas neid üldse vaja oligi, Karstenist oleks täitsa piisanud. Ta oli ise nagu muusikaline tola vahepääl, aga seda hääs mõttes. Ühesõnaga, show oli täitsa päris. Oligi vaja midagi lapsikut, mis veidi pääd-hinge puhastaks.

Marco (12): Mulle meeldis, kuidas ta trummidega igasuguseid trikke ja erinevaid hääli tegi, ja et lapsed, keda ta kutsus, said ka laval esineda. Kahju, et ta valis paremalt ainult poolt ja mina lavale ei saanud. Näitlejate valged näod olid ka väga ägedad!

Triin (25), emme: Mulle tundus, nagu oleks kava pisut toores – äkki ta pole seda varem nii suurelt teinud? Igal juhul oli kihvte hetki, aga vahepeal oli kuidagi eklektiline. Keelebarjäär ju ka! Naljakas – lastekontserdi laval olid tummad miimid ja taanlane! Mõtlesin ka seda, et lapsi oleks ta võinud lavale isegi mitme kaupa võtta, siis oleks neil julgem olnud. Kui ta inimesi lavale kutsus, oli keeleprobleemi eriti hästi märgata, sest kogu suhtlus jäi poolikuks, lapsed ei saanud aru, mida ta tahab, ja ta saatis nad üsna kiiresti tagasi kohale. Aga kui järele mõelda, siis tundub, et potentsiaali on palju! Eriti jäid meelde tulesädemed kiivrist ja mõnusad pillilood. Tantsida oli ka tore! Ei olnud paha kontsert!

LASTEKONTSERT: KARSTEN MATHIESEN & MIIMID
26. aprillil 2014 kell 14 Merepaviljonis

Koosseis:

Karsten Mathiesen – löökriistad, elektroonika, basskitarr, laul
Miimid (Aita Vaher, Kaido Rannik, Tallinna Ühisgümnaasiumi kultuuriharu ja TeatriPolygoni noored)