Kontserdikaja: JK: Aimla-Akulin-Mälgand andsid positiivseid impulsse

24. aprill 2006

Aimla-Akulin-Mälgand pakkusid pühapäeva ennelõunal jazzilikku äratuskella, improviseerides tuntud teemadel. Loe, kuidas kontsert publikule meeldis.

Kui pühapäev jääkski pühapäevaks, siis oleks tore käia koguaeg kuulamas keskpäevast kontserti Kunstiakadeemia fuajees, mis annaks terveks päevaks positiivseid impulsse. Siim Aimla, Eduard Akulini ja Mihkel Mälgandi trio pühapäeval, 23. aprillil, tegigi just seda. Nad võlusid publikut oma gruuvivate vahel bluusilike ning funkide sammudega muusikamaailmas. Publik pidi ainult kuulama, kohapeal õõtsuma, kaasa elama sõrmenipsutamisega ning avaldama oma tänu plaksutamisega.

Publiku arvamust käis uurimas Katre Kasemägi.

Christof Mayer (18), õpilane: “Väga meeldis, sest nad esitasid erinevaid stiile, mitte ainult ühte, et oli smooth jazzi ja funki. See näitas seda, et ei ole vaja orkestrit ega nii palju pille, et teha sellist muusikat.”

Simon Grünwald (17), õpilane: “Tore muusika, kuid mulle ei meeldinud see, et publiku ja esinejate vahel nii suur vahemaa oli.”

Merle (31): “See oli selline äkiline energia pahvatus. Mulle meeldis see koosseis. Ma just vaatasin neid pühapäevaseid kontserte ning need inimesed tundusid kõige inimlikumad.”

Jonathan Cox (22), vabakutseline muusikaajakirjanik: “Meeldis, kuna harva kohtab sellist koosseisu, kuhu kuuluvad tromboon, bariton saksofon, tenorsaksofon ning bass. Koosseisu teeb eriliseks see, et nad kõik on madala tämbriga. Rütm ilma trummideta oli hämmastavalt tugev. Muusikas peitus palju energiat. Sellest esinemisest ei leia midagi negatiivset. Kuna ma olen siin seoses eesti muusikutega, siis mulle meeldib rohkem kuulata originaalset muusikat, kui kellegi muu poolt loodud muusikat. Siin nad ju esitasid tuntud inimeste palasid näiteks Glen Miller’i, Herbie Hancock’i omi.”