JK: Andrade pööras publiku bossausku

27. aprill 2008

Leny Andrade mõjus küpse diivana, kes ei pea vaeva nägema nuputamisega, kuidas publiku tähelepanu võita. Ainuüksi lauljatari lavalolemine oli vaatemäng.
Mari Hiiemäe toob kontserdi teieni.

25. aprilli õhtul vallutasid Estonia kontserdisaali mahedad bossarütmid. Rio de Janeiros sündinud Brasiilia lauljatar Leny Andrade andis publikule ilmeka ülevaate sellest, mida tähendab bossanova ja kuidas seda tõlgendada saab, ilma et selle põhiolemus muutuks.

Mari Hiiemäe jagab kuuldut-nähtut.

Esimesena tuli lavale saatebänd, kes kandis lühisoolode kaupa ette kiire ringvaate tehnilistest trikkidest, mille piires nad edaspidi laveerima hakkasid. Diiva ise liitus bändiga mõne loo jagu hiljem. Saategrupiks valitud Sambop Bandi jaoks olid kontserdi avalood õhtu säravaim võimalus silma paista, kuna pärastpoole kippusid publiku pilgud ikka Andrade peale kinni jääma, isegi siis kui too parasjagu ei laulnud.

Bändi ja solisti tasakaalustatud koostöös sündinud muusikaterviku eesmärk oli toetada laulu ning planeeritud fookus oli solistile mõeldudki. Bänd jättis ühtlaselt kõrgetasemelise mulje ning vaatamata reibastele soolodele ei trüginud bändi tervikust keegi oma egoga väljapoole.

Andrade mõjus laval meistrina, kes suutis kuulajate emotsioone vormida nagu pehmet savi. Lauljanna iga žest oli kõnekas ja kuninglik. Ka tema väide, et ta teab, mida publik tahab, ei mõjunud uhkustamisena vaid pigem kogemuste jagamisena. Kui Andrade väitis, et järgmine lugu publikule kindlasti meeldib, siis võttis publik selle teadmise tänuliku juubeldusega vastu. On ju nii hea usaldada kedagi, kes räägib toredatest asjadest, mis sinuga kohe toimuma hakkavad.

Palade esitus oli hoogne ja ülipositiivne. Andrades oli reibast energiat ja enesekindlust nii palju, et sellest jagus terve saalitäie kuulajate jaoks. Repertuaar iseenesest ei üllatanud, kõrva hakkas ohtralt tuttavaid lugusid, alates Jobimi autorlusega evergreenist moodsamate Brasiilia tähtede loominguni. Sära ja särtsu lisas lauludesse lauljatari isiklik lavasarm.

Andrade hääl oli kähe ja mahlakas, tämber võimukas ning peaaegu mehelik. Helikõrguste osas ei tormanud ta pöörastesse kõrgustesse, vaid eelistas jääda madalamatesse registritesse.

Kontserdi lõpuks oli Andrade suutnud publiku bossausku pöörata ning sai nautida omaenese vitaalsuse tagasipeegeldust marulise aplausi näol, millega publik teda mitmeid kordi lisalugusid esitama meelitas.

Leny Andrade & Sambop Band
25. aprillil Estonia kontserdisaalis

KOOSSEIS:
Leny Andrade – laul
Paulinho Trompete – trompet
Widor Santiago – saksofon
Ney Conceicao – kitarr
Hamleto Stamato – klaver
Ervelton Silva – trummid