Kontserdikaja: JK: Archie Shepp tõi Eestisse tükikese džässiajalugu

28. aprill 2007

Saksofonilegendi Archie Sheppi esinemine oli üllatavalt vitaalne ja särav. Publik oli vaimustuses. Kuulajatega vestlesid Rivo Randver, Mari Hiiemäe ja Ivo Heinloo.

Tänavuse Jazzkaare kulminatsioon saabus reede õhtul Vene kultuurikeskuses, sest just siis andsid seal kontserdi saksofonilegend Archie Shepp ning noor prantsuse lauljanna Mina Agossi koos saatebändiga. Shepp demonstreeris kujukalt, et oma hinges on see džässiajaloo olulisemaid nimesid jäänud jätkuvalt nooruslikkusest pakatavaks revolutsionääriks. Euroopa uute vokaalsensatsioonide hulka kuuluv Agossi säras kauni õiena vanameistri kõrval. Esitusele tuli mitmekesine kava, milles leidus džässi- ja bluusistandardeid, kuid domineerisid Sheppi enda lood ja Thelonious Monki looming.

Kontsert oli küll välja müüdud, ent märkimisväärne hulk istekohti jäi saalis tühjaks. Ilmselgelt võis selle põhjusi otsida Tallinna kesklinnas toimuvast. Hoolimata väljaspool kontserdisaali lokkavatest ebameeldivustest, möödus kontsert Vene Kultuurikeskuses ülimalt meeldivas õhkkonnas. Saksofonisti esinemine – nii mäng kui ka laul – oli vaatamata kõrgele eale ja pisut väsinud välimusele üllatavalt särav.

Lauldes oli Shepp kõike muud kui tavaline. Esinedes lahvas temast jõulist emotsiooni ja vitaalsust. Artisti vanusest võis aimu saada ehk vahetekstides, mil staari hääl kõlas pisut segaselt ning väsinultki. Lauldes mõjus ta see-eest vägagi tugeva ning noorena. Shepp tunnetas oma artistipositsiooni ülihästi ning tänuks värvika kontserdi eest austas publik meistrit raju plaksutamisega püsti seistes.

Kuulajatega vestlesid Rivo Randver, Mari Hiiemäe ja Ivo Heinloo

Ain, tegeleb arvutitega: “Esialgu ei ole veel sõnu. Kihvt, kui inimesed teavad, mis asjad on muusikainstrumendid ja veel kihvtim on see, kui nad oskavad neid kasutada. Ja kui sa näed, et nad neid vabalt kasutavad, siis polegi midagi muud öelda.”

Jaak Sooäär, kitarrist: “Archie Shepp on ju vana kala. Tema puhul piisab sellest, et ta lihtsalt on laval. Ükskõik, mida ta ei tee, jääb ta ikka karismaatiliseks tegelaseks. Olen teda korra varem ka näinud ja need kontserdid olid väga erinevad. Ma arvan, et selliseid vanu jatsiajaloo olulisi tegelasi võiks meile rohkem tulla. Nad võib-olla ei ole tehniliselt aastal 2007 enam niivõrd esirinnas, aga nendes on mingi muu elutunne, mida on publikul kindlasti huvitav vaadata.”

Jüri, 39, restauraator: “Väga hea oli. Tore, et sellised mehed siia tulevad ning maailmakultuuri Eestiga seovad. Senimaani on Jazzkaarelt minu jaoks kõige eredam mulje saadud ungarlaste kontserdilt džässiklubis.”

Mare (44): “Vapustav kontsert, olen väga rõõmus, et tulin. Vaimustav mees, ütleksin ma tema kohta. See on esimene kontsert, mida kuulama tulin ja ma ei kahetse üldse. Mees kutsus kaasa, ega ma üksi ei oleks tulnud ilmselt. Ma ise arvasin, et kontsert jääb ära üldse selle vandaalitsemise pärast ja ega ma praegu ka väga õue ei julge minna. Aga mul on väga hea meel, et tulin. Super kontsert!”

Helen (24), tõlk, üliõpilane: „Mulle tuli üllatusena, et Archie Shepp ka laulda oskab – tema häälest kostus mõnusat armstrongilikku kähedust. Archie laulmine mõjus vaat et pareminigi kui Mina Agossi üsna igav vokaal.

Täna kuuldud kontserdil kõlas tõeliselt ilus ja loogiline muusika – ka muusikute lavaline olek oli lausa müstiliselt väljapeetud. Kogu bänd mõjus, nagu oleks toimunud tagasiliikumine ajas. Muusikas oli palju kvaliteeti, ent samas oli ka show-element täiesti olemas. See, kuidas Shepp laval askeldas, oli omaette väga liigutav.”

Ilmar (28), muusik: “Õudsalt vinge, mees on küll sellise väsinud välimusega, aga mängib nagu noor mees. See naine oleks võinud vabalt üldse puududa, täiesti pointless. Aga nüüd lähen Rock Cafe’sse, loodan et auto on väljas veel ühes tükis.”

Toomas (51), kindlustusvaldkonna esindaja: “Väga hea klassikaline jazz, temperamentne. Väga hea maailmatasemel esitaja. Shepp laulis paremini, kui mängis saksofoni, mis mind väga üllatas. Tema hääl oli karune ja mehine. Trummar oli väga hea, bass veidi nõrk.”

Heli (44), tervishoiutöötaja: “Super. Esiteks oli saksofonist peale pillioskuse super vokalist. See muutis kava mitmekesisemaks. Minu meelest poleks Mina Agossit vajagi olnud, sest Shepp ise kompenseeris vokaali. Tavaliselt Jazzkaare kontsertidest ma valingi saksofonistid ja tema oli väga tasemel. Lauljana oli tal väga mõnus kähe hääl ja kui ta siis purtsatas, siis oli selles nii palju pauerit, et lausa uskumatu. Ja et see kõik tuli vana inimese suust. Heas mõttes tõusid karvad püsti.”

Anu (43), muusikaõpetaja ja Kristiina (35), koolitusspetsialist: “Kustumatu mulje. See kuidas esinejad laval ennast tundsid, see oli nii vahetu ja professionaalne. Ma tunnen sellele inimesele kaasa, kes siia ei tulnud. Sheppi hääl oli nii loomulik ja ürgne. Selline, mida ei saa välja koolitada, see mis on inimesele omane. Hästi värvikas ja erinevaid emotsioone täis. Oli näha, et muusika elas tema sees ja tema muusikas. Publikuga saavutas ta hea kontakti. Ta oli nii suur professionaal, et tal ei olnud selle heaks väga pingutada vaja. Publik oli täpselt see, keda oli sellisele kontserdile vaja ja see oli Sheppi kujundatud selliseks.”

Harri (48), väikefirma omanik ja juht: “Väga hea kontsert. Kõige parem neist, mis olen kuulanud sel Jazzkaarel. Kogu tema stiil. Algul, kui ta tuli ja vaikselt algas, siis ei osanud midagi oodata. Esimesed helid olid ka niisugused… kui ta huulikust õhku läbi puhus, siis tundus, et ega see eriti hoogsaks ei lähe, aga kui vana endale elu sisse tõmbas, siis see võttis täiesti pahviks. Uskumatu. Nii saksofon kui hääl, jube head. Hääl nagu Louis Armstrongil, nii võimas. Kogu see mäng oli hea, elu oli nii kiftilt sees, et see pani kaasa minema. Mul läks 100% pihta see valik. Olen väga rahul.”