JK: Balti džässmuusikud võiksid rohkem koostööd teha

22. aprill 2009

Maris Briezkalns: Balti džässmuusikud võiksid rohkem koostööd teha! Intervjueeris Ivo Heinloo.

Vaikne aprilli pärastlõuna Eestis, Tallinnas, kevadiselt kõrvetava päikese eest kaitstud Vene kultuurikeskuses. Majesteetlik hoone peab õhtuste kontsertide ootuses siestat. Ent kolmandalt korruselt, väikesest saalist kostab trummipõrinat. Varakult on Baltic Trio soundcheck’i ajaks kohale jõudnud löökpillimängija Lätist – Maris Briezkalns.

Olles nii tegevmuusik kui ka festivalikorraldaja, on Briezkalns heas seltskonnas koos Nõmme Jazzi korraldaja Toivo Undi ning kauaaegse Pori Jazzi vedaja Jyrki Kangasega. Briezkalns organiseerib Läti esinduslikemat džässifestivali Rigas Ritmi, mis vanuse poolest kõlbaks Jazzkaare “nooremaks vennaks”.

Intervjuus Ivo Heinloole räägib Briezkalns festivalikorraldamise rõõmudest ja muredest ning ka omaenda karjäärist muusikuna.

Kuidas Rigas Ritmi festival alguse sai?

Algul oli mõte teha festival noortele muusikutele. Koos Contemporary Music Centre’i loomisega hakkasime Saulkrastis korraldama suvelaagreid tudengitele. Kuna Saulkrasti on mereäärne linn ning üritused toimuvad vabas õhus, siis otsustasime teha ühe festivali ka Riias, et pakkuda vabaõhukontsertide kõrvale ka kontserte sisetingimustes. Pealinnana pakub Riia palju rohkem võimalusi.

Algul oli, nagu ikka, raske sponsorite leidmisega, ent festival on ajapikku kasvanud ja praeguseks teatud taseme saavutanud.

Järgmisel aastal tähistab Rigas Ritmi kümnendat sünnipäeva. Pean väga tähtsaks seda, et kõik muusikud, kes festivalile tulevad, annavad ka meistrikursusi. Nii ka sel aastal näit. Maria Joao ja Markus Stockhausen.

Millised on teie sidemed Jazzkaare ja Eestiga?

Minu jaoks on Jazzkaar eelkõige Anne Erm. Anne ees võtan mütsi maha – ta on üks äge naine, tänu kellele on Jazzkaarest saanud tuntud festival ka väljaspool. Igal aastal esinevad siin suurepärased artistid.

Eestis olen mänginud ka Nõukogude ajal. Olen siin aastate jooksul tihti esinenud – oma kvintetiga, Sony Jazz Stage artistidega, Sofia Rubina ja paljude teistega.

Kas Eesti, Läti ja Leedu džässis on rohkem sarnasusi või erinevusi?

Põhiline erinevus on võib-olla see, et Eesti muusikutel on rohkem sidemeid Skandinaaviaga, kust nad saavad palju häid mõjutusi. Tallinnas on džässielu ilmselt rikkalikum kui Riias. Eks igal riigil ole omad eripärad. Kuid üldiselt arvan ma, et tulevikus võiksid Balti džässmuusikud rohkem mõelda ühistele ettevõtmistele, projektidele. Praegusel ajal on väga raske elada ja tegutseda täiesti isoleeritult, kuigi teadagi on väikerahvastel sees tugev rahvusluse- ja iseolemise tunne. Baltic Trio loomise taga oligi eelkõige mõte arendada koostööd Balti rahvaste vahel. Klassikalises muusikas on taolise koostöö suurepäraseks näiteks Kremerata Baltica, kus on liikmeid kõigilt kolmelt maalt.

Majanduse olukord on hetkel kogu maailmas võrdlemisi vilets, ent ilmselt võib siit siiski ka midagi positiivset leida?

Džässi business’is räägitakse igal aastal, et raha pole, nii et see on muusikute ja festivalikorraldajate jaoks küllap normaalne. Ent ühtegi festivali seepärast ära ei jää. Ma usun, et kriis õpetab realistlikumalt mõtlema – et ei juhtuks nii, et kohalik artist küsib esinemise eest rohkem raha kui ameeriklane.

Millega te Lätis festivalikorraldamise kõrval tegelete?

Rigas Ritmi on minu jaoks tegelikult hobi. Festivali korraldan tööst vabal ajal. Ametilt olen Läti Raadio helistuudio direktor, organiseerin plaadistamisi jne. Mängisin 30 aastat Läti Raadio bigbändis ning töötan raadios siiamaani. Esinen ka aeg-ajalt oma kvintetiga ja korraldan Sony Jazz Stage konkurssi.

Te olete oma karjääri jooksul mänginud koos mõnede tõeliste suurkujudega – Grover Washington, Cecil Taylor…

Jah, need olid minu jaoks suurepärased kogemused. Groveriga esinesin umbes 20 aastat tagasi nii Lätis kui USA-s. Cecil Tayloriga kohtusin Poris, kus olen esinenud üle 10 korra. Eriline oli ka üks Riias koos Richard Bonaga antud kontsert.

Mida te sooviksite Jazzkaarele 20. sünnipäeva puhul?

Kõigepealt muidugi tervist ja vastupidamist Annele! Ja siis veel uusi ja huvitavaid, mingil põhjusel erilisi artiste nii Jazzkaarele kui ka teistele Baltimaade festivalidele!