Kontserdikaja: JK: Boi Akih lõi hea kontakti publikuga

27. aprill 2006

26. aprilli õhtul esines Vene kultuurikeskuses ansambel Boi Akih, mis ühendas meloodiaid ja rütme Indoneesiast, Indiast ja Hollandist.

26. aprilli õhtul esines Vene kultuurikeskuses ansambel Boi Akih, mis ühendas meloodiaid ja rütme Indoneesiast, Indiast ja Hollandist.

Publiku arvamusi kogusid Grete Soosalu, Mari Hiiemäe, Marit Mihklepp ja Georg Brinkmann.

Ene ja Vesta, üliõpilased:”Nagu alati jazziga, meeldis kontsert väga, eriti esimene pool. Muusika oli rahulik ja mediteeriv, tekitas positiivse meeleolu. Silmad kinni oli eriti hea kuulata, kuigi vahepeal oleks võinud veidi temperamentsem olla.”

Eevi:”Istusime rõdu lõpus ja sealt ei olnud lava näha. Selle kontserti jaoks tundus üldse saal veidi suur olevat. Bänd mängis ilust kokku, kuid ei tea palju seal improvisatsiooni oli. Tablad meeldisid.”

Hannes (52), elektroonik:”Kontsertpaik tundus vaenulik: saalist aeti vene keeles kurjalt välja, et aeg olevat garderoobi minna. Ning rõdu all oli heli vaikne: tablade ja tšello tämbrid ei tulnud välja. Aga bänd ise oli fantastiline. Igaüks mängis oma traditsioone järgides. India, Indoneesia, latiino kõlasid kokku harmooniliselt.”

Risto (50), töötab haridusvallas:”Väga hea tundega mängisid. Kontakt nii publiku kui muusikute vahel oli väga hea. Esitatud paladest jäi kõige paremini meelde indoneesiakeelne laul tema isast.”

Koidu, õpetaja:”Esimesele rõdule oli natuke liiga vähe kuulda, ent samas, kuulasid terve kontserdi ära ja hea oli olla. Laulja hääl oli mõnus ja lõbus. Ent natuke rohkem oleks tahtnud Indoneesia asja kuulda. Õnneks ei pingutanud muusikud ka üle, jäid tagasihoidlikuks.”

Rein (34), müügijuht:” Kõige säravamad olid tshellomängija ja muidugi lauljatar. Kui tshellomängija mööda saali ringi jalutas, tõstis see kohe tuju ja mõjus äratavalt. Muidu ju selline mõtlikum muusika. Meeldis ka see, kuidas lauljatar aimas järele igasuguseid looduse hääli. Hea tunne jääb sellest õhust.”

Inga (25) ja Mari (28), õpetaja: “Väga huvitav hääl oli sellel naisel. Just see meeldis, et ta oma rahvuskeeles laulis ning oli nõnda julge eksperimenteerima. Ei osanud justkui midagi oodata, aga oli selline kerge ja mõnus, üldse mitte üle pingutatult raske. Need kummalised löökpillid jäid meelde. Ja tshellomängija huumor ei teinud üldse paha. 5 pluss meeleolu. Meie saime tagumistes ridades õõtsuda ja vabalt võtta, esimestes ridades olid kõik kuidagi nii akadeemilised ja tõsised.”

Anu (29), disainer ja Kata (34), IT-spetsialist: “Saal oli halb, selles mõttes, et mitte kohal ei ole kehv aura, vaid hilinejate sagin rõdul rikkus kogu kontserdi alguse ära, seda lihtsalt ei kuulnud. Meeleolu aga siiski positiivne, sest see tüdruk laulis toredasti, kasutas oma häält nii erineval viisil. Enamasti tundub häälitsemine ja tehislikult mingite helide häälega loomine piinlik ja võlts, seekord aga veenis ja oli õigustatud. Muusikas oli tunda erinevad rahvusi. Tshellomängija edevus ainult ei mahtunud lavale ära!”

Kristin (35), kohtutöötaja: “See oli üks väga hea kontsert, täpselt minu maitsele. Tegelikult ma ei ole just suure jutu inimene, aga see laulja oli väga omapärase ja mitmekülgse häälega, see oli võluv. Tshellomängija edevus ka ei häirinud, pigem lõbustas, istusime päris kaugel ka. Rõdul oli kõike hästi kuulda. Viimane lugu läks kohe eriti hinge…”

Kristiina (25), arst: “Väga meeldis. Rahustav meeldiv hääl, väga hea kontsert oli.”

Kaja (37), kodune: “Meeldis. Troopiline, merehõnguline muusika minu jaoks. Öine mererand, ma tundsin sellist mere lähedust kogu aeg. Soe emotsioon jäi. Ma istusin rõdul, all oleks heli paremini kohale jõudnud, helitöö jäi lahjaks.”

Johann (28), projekteerija: “Mulle väga meeldis. Väga kiftid üleminekud ühelt teemalt teisele. Tavaliselt ma ei kuula ette, mis kontsert tuleb ja mida esitakse. Sellest ma ka ette ei teadnud midagi peale nime. Emotsioon jäi väga positiivne. Ülistama ei hakka, aga nad on omavahel väga hästi hakkama saanud. Visuaalselt võis lava peal väikeseid muigeid näha. Selline üksteise ärgitamine toob koostööle kindlasti kaasa. Ei ole nii, et kõik on kõigiga rahul, kuid peaaegu siiski.”

Inge (18), õpilane: “Äge! Väga inspireeriv. Tablamängija meeldis. Ta kogu aeg liigutas ennast ja tegi nägusid. Näha oli, et inimesed nautisid seda. Nautisin ka. Hingega tehtud muusika ikka meeldib. Lauljanna hääl oli üllatavalt euroopapärane, mitte eksootiline. Esines mõnusalt, lihtsalt. Tal oli mõnus hääl.”

Karin (45), keemik: “Mulle kontsert väga meeldis, aga mulle ei meeldinud see, et pärast kontserti niimoodi vene keeles hästi häbematul kombel saalist välja aeti. Me jäime natuke kauemaks, ei tahtnud trügida.”

Liis (34), jurist: „Väga ilusa häälega lauljanna, ei kartnud näida jõuline ja kole, nagu inimene ikka on, kui ta teeb selliseid koledaid hääli. Meenutas loodust. Julge väljendumine. Muusika oli looduslähedane, pani mõtte lendama hoopis saalist välja, argipäevast ära. Tšellomängija oli huvitav. Tšello oli nagu osa temast, mees käis kummardamas ka koos temaga. Indialasest tablamängija oli ka lahe. Väga kenasti kõlas kokku, nad olid ju nii eri riikidest ja eri kultuuridest.”