Kontserdikaja: JK: Bonzo mängis kui oma lõbuks

29. aprill 2006

Neljapäevasele tööpäevale pani punkti Bonzo Unelmate Orkestri lõõgastav kontsert BonBonis, kus mängiti muhedat Eesti asja, mis elu üle järele mõtlema pani. Loe kontserdi ülevaadet.

Bonzo Unelmate Orkestri kontsert, mis toimus 27. aprillil BonBon Jazz Lounge’s, mõjus pärast tööpäeva mõnusalt ja lõõgastavalt. Unelmate Orkestrisse kuulusid Bonzo ja Tõun, kes laulsid ja mängisid kitarri, peale nende oli Alari Piispea kontrabassil, Ahti Bachblum klaveril ja harmooniumil, Margus Tammemägi löökpillidel, Meelis Unt saksofonidel ja klarnetitel ning Tanel Aavakivi trompetil.

Kontserti käis uudistamas 18-aastane Katre Kasemägi.

Kontsert oli Bonzo&Tõuni uue plaadi „Andke tagasi maa“ esitluskontsert. Tõuni sõnul leidsid nad Toomas Lange korterist lauliku, mis oli pärit aastat 1968 ning millest avastasid nad Ave Alavainu teksti ja mille nad ära viisistasid. Niiviisi sai „Andke tagasi maa“ nende plaadi esilooks.

Nad tegid muusikat vabalt, nagu oleksid teinud muusikat oma lõbuks. Seepärast ei püüdnud nad ka otsida keerulisi muusikalisi käike ja uuendusi. Nad võtsid lihtsad sõnad ning rääkisid lihtsatest asjadest. See muusika oleks tegelikult paremini sobinud mõnda tõelisse jazzikohvikusse, kus inimesed saavad omavahel rääkida, kuid samas jälgida muusikuid.

Bonzo prantsuse trubaduurilik hääletämber oli kindlasti peamisi asju, mis inimesi võlus ja võlub siiani. Tema omamoodi kelmika hääle varjus kõlas instrumentaalosas nii svingi, rahvaviisi elemente, Eesti poplugude tempot kui ka lihtsalt ballaade. Bonzo ja Tõun ei laulnud mitte ainult eesti keeles, nad esitasid ka kaks venekeelset laulu.

Bonzo Unelmate Orkestri peamiseks eesmärgiks oli arvatavasti koondata mitmes asjas andekaid muusikuid, kuna peaaegu kõik muusikud oskasid vähemalt kahte pilli mängida. Kontserdi keskel vahetas trompetist Tanel Aavakivi trummariga koha. Kontserdi lõpuks pani kontrabassimängija Alari Piispea oma instrumendi kõrvale ja tõi lava tagant välja tuuba.

Ühe oma viimastest lauludest pühendasid nad Meelis Undile, kuna 27. aprillil sai Eesti muusikategelane 30. aastaseks. Nad pühendasid talle laulu „55“, mida kahjuks plaadi pealt leida ei ole võimalik, kuid mis oli tegelikult üks huvitavamaid.

Tol õhtul sai kuulata muhedat Eesti asja, mis ikka ja jälle hinge puges ja asjade üle järele mõtlema pani. Ei teagi, mis oli see, mis tegi sellest muusikast jazzi. Kuid tegelikult ei peaks me alati kõike lahterdama, vaid lihtsalt nautima.