Kontserdikaja: JK: Cafiso üllatas publikut oma noorusega

30. aprill 2006

Jazzkaare viimase päeva avas noor saksofonivirtuoos Francesco Cafiso Itaaliast, kelle mäng üllatas publikut niivõrd kõrge tasemega, arvestades noormehe vanust.

Selle aasta kõige noorem esineja Jazzkaarel pani publiku kuulama ja saalist kaasa hõikama. Tema kaasmuusikud Riccardo Arrighini (klaveril), Aldo Zunino (kontrabassil) ja Stefano Bagnoli (trummidel) olid noorest geeniusest kõik tunduvalt vanemad ja kogenumad muusikud, kuid oma suurepärase ja väga tehnilise mänguga suutis Cafiso olla neile suhteliselt võrdväärne vastane.

Kvartett mängis ka Cafiso enda komponeeritud lugusid, mis 16-aastase noormehe kohta olid hämmastavalt põnevad. Tehniliselt on areng toimunud äärmiselt kiiresti, isegi nii kiiresti, et itaallane on juba jõudnud esineda üle maailma suurtel jazzifestivalidel ja teinud koostööd ka väga paljude tippmuusikutega. Muusikaliselt vajab Cafiso siiski veel pisut küpsemist, kuid annet ning töötahet paistab olevat, seega kuluvad ilmselt veel mõned aastad tõeliselt suure jazzmuusiku tõusmiseni.

Publikut käisid küsitlemas Jane Põvvat, Marit Mihklepp ja Karina Vabson.

Villu Veski: “Cafiso meeldis kui imelaps. See tema kvartett oli ainuke puhas standardjazzi mängiv koosseis, samas peale virtuoosse jazzi midagi enamat ei pakkunud. Ideaalne klubijazzi jaoks. Cafiso ise ei olnud mitte ainult virtuoos, vaid aimas ka suurepäraselt järele neid vanameistrite jazzikäike. Praegu on ta väga hea bebopi-mängija, tahaks teada, mis temast kümne aasta pärast saab. Lapsehäälega hea poiss. Hoopis vastupidine Dianne Reevesi kontserdile. Vanameistrid mängivad napi energiaga, kava on oskuslikult läbi töötatud. Kuna tegemist suure tuuriga, siis peab igaks kontserdiks energiat jaguma.”

Danel (26), üliõpilane: ”Väga hea kontsert oli! Nii noorelt ei tohiks osata nii hästi mängida!”

Anu (36): ”Tekitas pärastlõuna kohta ääretult hea meeleolu. Kontsert oleks võib-olla võinud toimuda mõnes hubasemas saalis, oleks tekkinud hoopis teine meeleolu. Lavale vaadates ei tundunud saksofonimängija üldse nii noor ning kontserti kuulates kadus vanuse tähtsus hoopis. See, et musitseerib vaid 16-aastane, polnud enam oluline. Muljet avaldas ka teiste muusikute instrumendi valdamine. Kui saksofonimängija kõrvale astus, oli selgelt näha, kuidas teised omavahel suhtlesid. Nii huvitav oli saalist jälgida nende omavahelisi nalju ja märguandeid, eriti kui nendest ise aru said. Meeletult hea omavaheline klapp. Suhtlemiseks piisas vaid ühest silmapilgutusest või kulmukergitusest. Väga huvitav ja absoluutselt tore!”

Juku (15) õpilane: ”Mulle väga meeldis! Hämmastav, et minuvanune poiss on saavutanud juba nii kõrge taseme!”

Tõnu (18) õpilane: ”Üldiselt meeldis. Äratundmisrõõm osade lugude puhul. Kontrabassimängija oli väga sümpaatne ja loomulikult saksofonimängija ka. Mõnus oli! Inspireeris palju, lähen ise kohe kindlasti harjutama!”

Andra ja Kadri, meditsiinitöötajad: “Kontsert oli mõnus. Meeldis kõige rohkem muusikute kontakt laval, kuidas nemad teineteist jälgisid ja naeratasid. Imetlesime tehnilist virtuoossust ja Nautisime väga saksofoni mängu. See on tõepoolest ime, et Francesco on vaid kuueteistkümneaastane.”

Reelika (24), ajakirjanik: “Olen sel aastal Jazzkaarel palju käinud. Minu jaoks jazz on just huvitav muusika, avastad kogu aeg midagi uut. Enne seda Jazzkaart aga pole reaalselt puutunud jazziga. Tänane kontsert mulle väga meeldis, kuigi bassimängija polnud vist parimas vormis. Cafiso ja see, kuidas ta saksofoni mängis? Ütlen ühe sõnaga – super.”

Gerly (21), üliõpilane: “Ma ise pole üldse muusikaga seotud, aga minu meelest kontsert oli väga hea. See on natukene imelik, et nii vähe rahvast oli. Kui ma nägin, et Francesco on ainult kuusteist aastat vana, siis kohe sain aru, et tema on geenius ja teda peab kuulama. Võib-olla jah, ta ei ole veel nii professionaalne, kuid mulle hirmsasti meeldisid lood, mis olid tema enda kirjutatud. Selline kerge ja nauditav kontsert oli.”