Kontserdikaja: JK: Cantuaria muusikast hoovas Brasiilia hinge

27. aprill 2006

Hõrk tund Vinicius Cantuaria ansamli ja bossanoovaga mõjus kui sume suveõhtu palmisalus. Loe publiku arvamust.

Vinicius Cantuaria võluvasse tänapäevasesse vormi asetatud troopikarütmid sundisid tantsima nii ihu kui vaimu.
26. aprillil Jazzkaare eksootikakolmapäeval, esines esmakordselt Eestis Brasiilia muusika suurkuju Vinicius Cantuaria ühes ansambliga koosseisus rütmimeistrite Adriano Santose ning Jailton Macedo, basskitarrist Paul Socolowi ning trompetist Michael Leonhartiga.

Cantuaria esituses segunesid Brasiilia muusikakultuuri eri traditsioonid. Juba avalugu, värvikas töötlus Gilberto Gili “Procissaost”, peegeldas laulja tihedat seotust 1960. aastatel levinud lääne mõjutusi kandnud tropicalia liikumisega. Energiaküllaste kompositsioonidega vaheldusid õhulised ning kaikuvad bossa novad, millele elektrooniliste efektide abil lisati hõrk atmosfäär.

Publiku tänusõnu väljendanud tormilistele aplausidele vastasid karismaatilised esinejad lisalugudega, millest tähelepanuväärseim number kõik ansambli liikmed haaranud tamburiiniimprovisatsioon, mis viitas Brasiilia jazzmuusika algupärandile, enam kui sajandi tagasi kujunenud chorole.

Populaarsust koguvale muusikale lisas Vinicius Cantuaria ning tema sõprade kohalolek hingestatuse, mille soojus sulatas kontserdikuulajate südametes viimsegi lume.

Publikuga vestlesid Georg Brinkmann, Mari Hiiemäe ja Helen Oja.

Ele (55), müügiinimene:”Meeldis väga, suurepärane kontsert. Hästi jäi meelde hea ansamblitöö ja kahtlemata ka mahedahäälne solist.”

Karmen:”Väga mõnus oli. Tahtsin hirmsasti tantsida ja peaaegu juba tantsisingi. Ootused olid mõnevõrra kõrged, sest valisin Jazzkaarel ainult selle kontserdi, ent mõnus oli. Meeldisid erinevad väikesed pillid, mida löökriistamängija kasutas. Laulja oli ka väga karismaatiline. Brasiilia muusikat võiks rohkemgi olla!”

Õie ja Maria:”Meeldis väga. Eriti vahva oli tablamängija.”

Küllike (24) ja Kai (25):“Üksi juba see, et Cantuaria Brasiiliast pärit on, kiskus kontserti kuulama. Ja oi-oi kuidas oleks tahtnud tantsida, eriti just lisalugude ajal!”

Janar (30), pedagoog:“Siia tänasele kontserdile meelitasid mind Cantuariat kiitvad artiklid. Peab tunnistama, et midagi väga üllatuslikku ja eriskummalist ma ei kogenud. Aga öeldakse, et lihtsuses peitub ilu. Ning vaatamata traditsiooniprintsiibile, millele muusika ikkagi toetus, oli ta hea ja kaasakiskuv.”

Taavi (19), õpilane:“Kontserdist sai mõnus elamus. Olen nüüdseks juba päris mitut kontserti Jazzkaare raames kuulamas käinud ja kõigist neist tundus, et siin oli kõige rohkem seda fiilingut ja pühendumust. Muusikas oli peenust ja eneseteadlikkust.”

Katrin, nooremapoolne naistearst ja portugali keele spetsialist: “Olen vaimustuses, ülimalt! Mina nautisin seda emotsiooni, kuidas nad laulsid ja kuidas nad nii publikule meeldisid, et nii palju plaksutati ja nad nii mitu korda tagasi tulid.
Nad laulsid portugali keeles. Kõik oli väga hästi arusaadav ja väga selge. Cantuaria sõnumid olid üldiselt elust ja armastusest. Näiteks ühest tüdrukust, et tema on Rio de Janeiro elanik ja kahju, et tema poiss ei ole sealt pärit. Siis üks laul, kus nad unistavad koos oma kallimaga, et ehk nad lähevad New Yorki Manhattanile elama ja kuidas nad seal siis väga palju pappi teenivad ja siis tagasi Brasiiliasse lähevad. Siis natuke irooniline laul, kuidas peaks suhtlema hispaanlastega, aga hispaania keel pole päris see, mis portugali keel. Kuidas hispaanlased ei saa kõigest aru, kuigi keeled on sarnased ja kuidas nad seda natuke moonutavad.
Sõnade kuulamine oli põnev, aga muusikud ilmselt oskavad kuulata neid nüansse, mida mina jällegi tähele ei pannud. Võimas oli see küll.”

Harry (50), inglise keelt rääkiv õpetaja: „Meeldis väga. Ma olen mõned nende CD-d juba enne ostnud, nii et ma teadsin, mida see endast kujutab. Meeldis väga, loomulikult! Väga-väga head muusikud. Kõige olulisem selle muusika juures on rütm. Rütmiline, lõõgastav sellisena, et tekib soov ennast liigutada ja tantsida.”

Liis (56), klaveriõpetaja: „Minul on väga hea emotsioon. Soe liiv ja päike. Kõik see, mis meil siin vahepeal on olnud, see muutus soojemaks. Väga vajalik kontsert. Väga head pillimehed. Laulja oli väga tasemel ja trompetimängija ka. Trummar lausa kokkas seal trummide kohal. Selline tunne, et ta nagu keedab ja küpsetab, siis võtab näpuga jälle peenemaid trumme vahele. Ja et nad nii hästi kõiki neid metsahääli ja lindusid oskasid luua. Minule oli see sünnipäevakingiks tehtud kontsert, väga ilus kink oli.”

Külliki (33): “Soe, pehme, rütmikas ja sügav. Väga positiivne. Suurepärane, kuidas erinevad teemad rütmiga nii ilusasti kokku seoti. Bossanova ja latinojazzi segu.”