Kontserdikaja: JK: Club For Five pani publiku mürgeldama

01. mai 2010

Soome vokaalansambel Club For Five jäi publikule silma hästi läbimõeldud lavalise liikumisega, kuid ühest arvamust kontserdi kohta ei tekkinud.

Reede õhtul pani Vene Kultuurikeskuse saali oma kristallselgete harmooniatega kõlama Soome vokaalansambel Club For Five, kes esitles kontserdil oma uut plaati “You Are The Voice”, mille pealkirja reklaamisid nad ka kui oma sõnumit maailmale.

Energilise ja väga täpselt paika pandud lavalise liikumisega vokaalansambel Soomest esines Eestis esmakordselt ja võttis publik nad soojalt vastu.

Publiku arvamusi kogusid Merli Antsmaa, Andra Roosmets, Janika Niitsoo ja Eila Poom.

Merli Antsmaa, jazzkaar.ee veebireporter:
Kahjuks Jazzkaare jaoks jäi nende repertuaar liiga popiks ja kaunis-meloodiliseks, mis liigselt tarbimisel võib ära tüüdata. Samuti oleks lootnud rohkemaid värve lugude arranžeerimisel. Kõige enam pakkus huvi ning jäi meelde aga Duke Ellingtoni pala ja lugu pärast seda.
Esimese peale öeldi vahvalt, et kui pillimehed originaalversioonis püüdsid instrumentidega inimhäält imiteerida, siis nemad imiteerivad neid muusikuid, kes pillidega imiteerivad. See tuli neil vapustavalt välja ja tõeline kontsert oleks justkui sel hetkel alanud.
Samuti on üks eredamaid hetki ka lugu “You Are the Voice”, kus tekitati kokku väga huviav loopõhi. Selle ajal pandi ka rahvas kaasa laulma. Ülejäänud lood nende kolme säravama vahel jäid aga kahvatuks popiks, mida oli küll vahva kuulata, aga kui ees on olnud nii mitmeid suurepäraseid esinejaid, siis paraku nendega võistelda ei suudeta.

Eila Poom, jazzkaar.ee veebireporter:
Club For Five’i võib tõepoolest liigitada a capella muusika tippklassi. Ansambel esitas Duke Ellingtoni loo “Black and tan fantasy” nii usutavalt pille imiteerides, et jäigi tunne, nagu laval oleks sordiini all mängitavate trompetite kvartett koos kontrabassiga. Oma oskusi näitasid nad veel suurepäraselt ära õpitud mandariinikeelse looga.
Nende suurepärased seaded, vapustav kokkukõla ja ideaalne pillide imiteerimine pani publiku viimase loo lõpuks jalgu trampima.

Marge (45), töötab Tallinna Ülikoolis:
Super! Club For Five esimest korda Eestis ja täiesti super vokaalmuusika. Üldiselt ma olen sõnatu.Tahaks kõike veel kuulata ja õnneks saan seda kodus teha, sest ostsin plaadi.

Eeva ja Kaur:
See oli väga lahe. Alguses olime skeptilised, aga kontsert ületas ootusi. Meeldis, et soomlaste huumorimeel on eestlaste omaga sarnane ja kuidagi tundsime, et sobib see, mida nad laval teevad. Meile meeldib väga a cappella ja alguses olime natuke skeptilised, et on äkki liiga palju pop-muusikat, aga ei, nad tegid kõik asjad huvitavaks. Nii nauditav oli kuulata, mida kõike inimhäälega teha saab.

Priit (21), tudeng:
Äärmiselt hea kollektiiv. Soomlaste parim ja ilmselt üks maailma paremaid. Võrdlusmoment on olemas King`s Singers`i ja Manhattan Transfer`iga. Nemad on selle popi poole peal rohkem. Äärmiselt lahe kontsert.

Silja (38), juht:
Mulle sobis väga hästi. Valisin tükk aega, millisele kontsertile tulla, et see rahuldaks nii nooremat kui ka natuke vanemat publikut. Arvan, et tegin õigesti. Jäin väga rahule. See, et nad head on, on ju standard, sest Jazzkaarel ongi ainult head esinejad. Ilmselt see kõik kokku, palade valik, esitus ja et tegemist on ikkagi super häältega, andis õige meeleolu. Elamus, mis sellest kokku jäi, on suurepärane.

Eike Johanna, noor džässikriitik:
Lahe! A cappella muusika on üldse hästi lahe ja emotsioonikas, kui seda teevad oskajad. Ma olen varem ka käinud a cappella ansambleid kuulamas, aga see tundus teistsugune. Hästi kihvt oli ja mulle väga meeldis, kuidas nad imiteerisid tromboone ja muid instrumente. Eriti meeldis mulle Jouni Kannisto. Lihtsalt vau!

Märten (23), üliõpilane:
Mulle väga meeldis, kuidas nad kokku kõlasid. Ma olen enne ka vokaalansambleid kuulanud. Muidu üritatakse liiga palju solistid olla, aga nad sulasid väga hästi kokku. Ja see bass oli tõeliselt ebanormaalne, positiivses mõttes muidugi. Ma polegi vist enne kuulnud, et keegi nii madalalt laulaks. Väga huvitav oli.

Kert (26), töötab Tallinna Ülikoolis:
Ma ei ole eriline a cappella fänn, aga seekord isegi meeldis.

Mari-Liis (22), üliõpilane:
Kontsert ise oli väga äge. On uskumatu ikkagi, et inimhäälega on võimalik niimoodi teha, et ei saa enam aru, kas kuulad instrumentidega plaati või päris inimhäälega tehtud asja. Mulle väga-väga meeldis.

Mihkel, õpilane:
Väga hea energia oli neil lugudes. Ma olen ise nii pikalt koorilaulja olnud, et ma ei oskagi seda asja arvustada väga, aga tundus päris tasemel.

Kadri:
Ma olen Youtube’st kuulnud varem seda ansamblit, aga live on ikka täiesti üle mõistuse. See on uskumatu, et kuidas inimhääl nii puhtalt saab laulda. Ja nende energia on vapustav. Sa ei oskaks iialgi aimata, et need on soomlased, kes seal laval ringi kargavad. Hästi mõnus oli, ma jäin väga rahule. See ületas mu kõiki ootusi.

Riina, kultuuritöötaja:
Algus oli natuke igav, pärast läks lõbusamaks ja lõppes pauguga. Väga hea oli.

Elina (17), õpilane:
Ma väga ei teagi mida arvata. Kahtlemata oli see hea, aga paratamatult võrdlen ma neid teise Soome vokaalansambliga Fork, kes on siin juba mitu korda käinud. Fork on palju võimsam, aga samas see, mis Forkil puudu jääb oli täna siin olemas. Üldpilt oli muidu hea ja pea võttis nõksuma ka.

Aino, pensionär:
See oli tõeline heatujukontsert. Kui te ise kuulasite, siis te teate.

Ago Vilo (76), geotehnik-insener:
Hea oli, omapärane. See oli teistest erinev. Käin Jazzkaarel ringi, viimasena nägin Norra pianisti, siis Poola pianisti, esimese päeva täisprogramm kuni piduliku avamiseni. Ma ise tahaksin muidugi näha big bandi ja suuremaid asju.

Martti Meumers, Noorkuu laulja:
Club for Five on väga võrratu ansambel. Tegemist on vokaalmuusika tippudega maailmas, mitte ainult Euroopas. Kõigil liikmetel on suurepärased hääled ja kogu lavaline performance ja efektid, mis selle juurde käivad, samuti. Neid on alati huvitav vaadata ja kuulata. Ansambel Noorkuu ühed lemmikud on nad kindlasti, juba aastaid. Nii mees- kui ka naisvokaalide kasutamine annab palju suurema seadete valiku võimaluse ja laiema ulatuse. Naised annavad palju mahlasemat kõla juurde. Nad on maksimaalse laiusega vokaalkollektiiv – väga madal bass, ma arvan, et paljud pole nii madalat kuulnudki, samuti väga kõrged sopranid. Meie peame kõrgeid hääli kompenseerima oma falsetiga, aga neil on see loomuliku naisvokaali poolt olemas ja annab neile palju rohkem võimalusi repertuaari ja kõlapildi osas. Ainult mees- või ainult naishäältega sellist kõla ei saavuta, see on segavokaalgruppide eelis.

Aleksei, mängib puhkpilliorkestris:
Club for Five meeldis väga, ma ei osanud oodata, et Soomes selliseid tegijaid leidub. Neil on kindlasti suur tulevik ees. Näiteks Turetski koor on grupp koolijütse, maailmakuulus, aga nad ei küündi Club for Five’ile isegi ligilähedale. Loodan, et nad jõuavad ka maailmatasemele, sest nad on seda väärt.

Ave ja Kristina:
Väga lahe oli. Ei saa öelda, et meile ainult vokaalmuusika meeldib, läheb ka instrumentaalmuusika peale, aga see kontsert meeldis väga. Oli teistmoodi kui klassikaline jazzkontsert, vaheldusrikas ja tegijad olid väga head.
Oleme käinud kuulamas ühte teist Soome a capella ansamblit Semmer, mis oli ka väga lahe, aga seal oli hästi palju mehi. Club for Five meeldis, kuna nad olid hästi energilised ja rõõmsameelsed, tegid kontserdi elavaks. Mehed ja naised täiendavad teineteist, sobivad hästi kokku.

Heli, pensionär:
Mina mõtlesin, et meil ei ole midagi taolist vastu panna, mis on kurb. Meil on ometigi häid lauljaid, aga et nad nii kokku hoiaksid ja ühte sulaksid, see võtab vist aega veel. Eestlased võiks ka ikka mõelda sellise ansambli kokkupanemise peale, see pole ju ületamatu. Poistebände meil juba on, aga selliseid segaansambleid võiks ka olla.

Vaata lisaks:
Intervjuu ansambliga
Kontserdi fotogalerii

Club For Five (Soome)
30. aprillil Vene Kultuurikeskuses
Maija Sariola – laul
Susanna Hietala – laul
Jouni Kannisto – laul
Tuomas Ahola – laul
Tuuka Haapaniemi – laul