JK: Cro-Magnoni saatel tantsisid isegi fotograafid

27. aprill 2009

Õnneks mõistsid muusikud, et ei saa eestlaste pidu ära lõpetada ning mängisid veel üsna pika lisaloo. Isegi fotograafid tantsisid. Andra Roosmetsa ülevaade.

24. aprilli õhtul tutvustas Eesti publikule oma muusikat Cro-Magnon, kolmest Jaapani noormehest koosnev tantsujazz’i ansambel. Kui kindla stiili alla on nende muusikat väga raske liigitada, siis sõna „tants“ kuulub igal juhul kirjelduse juurde. Õigesti tegid need, kes RockCafe’sse mugavates jalanõudes tulid, kahetsema pidid kõik kontsakandjad.

Moodsat Jaapani-Eesti jazz-tantsupidu meenutab Andra Roosmets.

Kontserdi esimeste minutite ajal tundus, nagu hakkaks tulnukad kohe meie rokiklubi vallutama. Trummide, klahvpillide ning kitarri või bassiga mängitud helid kõlasid kosmiliselt ega nõustunud ühe kindla muusikastiili raamides püsima. Cro-Magnoni muusikast võib leida vähem või rohkem jazz’i, house’i, funk’i, soul’i, hip hop’i, electro ja disko jooni, nende muusika on vibreeriv, rütmikas ja mis põhiline – sunnib tantsima.

Nagu eestlastega sageli juhtub, ei tulnud esimesed tantsuliigutused kuigi kiirelt ja kergelt. Mõnda aega vaatasid suured silmad ja veidi segaduses pilgud lavale, et aru saada, mis õieti toimub. Tõsi, Cro-Magnoni muusika järgi on küll mugav nõksuda, kuid et trummilöökidega üheaegsed nõksud tantsuks muuta ja mitte terve kontserdi jooksul ühtesid liigutusi teha, tuli ise loominguline olla. Pika peale hakkas tantsuplatsil kõigi jalg tatsuma ning hiljem oli raske pidama saada, nagu ikka, ja ansamblil lavalt lahkuda lasta.

Cro-Magnoni südant hoidis tublisti tuksumas trummar Shigekazu Otake, kes ei jätnud terve kontserdi pikkuse lakkamatu loo jooksul hetkekski pulki paigale, nagu tõeline trummar-perpetum mobile. Klahvpillimängija Takumi Kaneko võlus oma pillidest välja helisid, mis meenutasid kord puhkpilliorkestrit, kord inimhäält ja kord robotikeelt. Tsuyoshi Kosuga mängis ühtmoodi hästi nii kitarri kui ka basskitarri ning sämplis ansambli kõlapilti huvitavamaks. Muusikud nautisid iseenda ja kaaslaste mängu ning tundus, nagu tahaksid nad lavalt alla hüpata ja publikuga koos tantsu lüüa.

Õige feeling’u tekkimisele aitas kaasa valgusemäng, mida ansambel kõikjal oma esinemistel kõrgelt tähtsustab. Valgus muutus kosmilisest sini-helerohelisest kriiskavaks tulipunaseks ja intensiivsest kollasest neoonlillaks. RockCafe kiviseinte ja postide vahele ning kõrge lae alla sobis kogu show suurepäraselt.

Kõige tulisemaks tantsuks läks vahetult enne seda, kui ansambel lavalt lahkus. Õnneks mõistsid muusikud, et ei saa veel eestlaste pidu ära lõpetada ning mängisid veel üsna pika lisaloo. Isegi fotograafid tantsisid. Võib öelda, et tubli tantsija võis pärast Cro-Magnoni tantsupidu tunda sarnasusi tõsisel rokk-kontserdil end tühjaks rokkinud inimesega.

Koosseis:
Shigekazu Otake – trummid
Tsuyoshi Kosuga – kitarr ja bass, sämplerid
Takumi Kaneko – Rhodes, Hammond, klahvpillid