Kontserdikaja: JK: Dalindeo ja Birdy Nam Nam panid Jazzkaarele punkti

30. aprill 2007

Publiku arvamused jagunesid laias laastus kaheks: osale meeldis rohkem Birdy Nam Nam ja teistele Dalindeo. Tantsida sai ka. Publikuga suhtles Laura Paju.

Laupäeva õhtul oli Lillepaviljoni kogunenud aukartustäratav rahvahulk. Alustas DJ-de nelik Prantsusmaalt – Birdy Nam Nam, kes hullutas pidulisi meeletu scratch-show‘ga. Õhtu teises pooles sai kuulata soomlaste bossahõngulist ansamblit Dalideo.

Birdy Nam Nam eksperimenteeris helide ja rütmidega. Korraga oli laval plaadimängijate taga neli meest, kellest igaüks tegeles erineva muusikaelemendiga – rütmi, biidi või meloodiaga. Igaüks astus üles ka soolonumbriga, kus eksponeeriti scratch’imise oskust ning meisterlikkust plaadimängija nuppude ja kangide käsitsemisel. Kokku moodustunud helipilt oli pigem karmikõlaline ja klubibiidid kõlasid kohati sama teravalt kui piitsahoobid. Ajuti eksiti ka nu-jazz’i radadele või mahendati tukslevat peorütmi mõne down-tempo jupiga. Birdy Nam Nam skrätšis aga nii meeletult, et helisüsteemi tekkis lühis ja pooled võimenditest põlesid läbi. Tegijail ikka juhtub!

Pärast mõnda aega kestnud segadust ja pausi astus üles soomlaste kollektiiv Dalindeo. Erinevalt Birdy Nam Namist kasutasid nemad naturaalpille ning pakkusid kuulajale mahedakõlalist ja tantsulist jazzi. Kiirerütmiline bossanoova ja nu-jazzi segu paitas kõrvu ning selle järgi oli väga mõnus jalga keerutada. Dalindeo kõlas sulnilt ja erksalt. Pealegi sobisid nad sinna palmide alla väga hästi.

Publiku arvamused jagunesid laias laastus kaheks: kellele meeldis Birdy Nam Nam ja kellele Dalindeo. Vahendab Laura Paju.

Naine, finantsjuht: „Esimene esineja oli natuke teisest vallast, kui jazzilt oodata võiks. Tehnika on tehnika, ma ei ütle, et sellist muusikat üldse ei peaks kuulama. Oligi võib-olla hea, et see vahetus toimus ja Dalindeo lavale astus. Lihtsalt oleks palju saanud, kui see esimene oleks lõpuni mänginud. Vaheldust on vaja. See oli ju ainult rütm, mis nad tegid.”

Margit, sisekujundaja: „Väga meeldis. Just Birdy Nam Nam, tulingi nende pärast siia. Olin enne nende kohta uurinud ja lugenud. Kuulasin plaati ka ja ma ütleks, et väga vinge! Kahju ainult, et nii vara ära lõppes. Midagi juhtus tehnikaga, lavalt hakkas sinist suitsu tulema. Ma muidu sellist klassikalist jazzi väga ei kuula. Need soome poisid meeldivad ka, aga võiks rohkem midagi uut olla.”

Asja, Sveta & Maria, üliõpilased: „Väga meeldis. Esimene esineja oli parem, kuigi neid kaht ansamblit ei saa tegelikult võrrelda. Me tegelikult tulime siia spetsiaalselt Birdy Nam Nami pärast. Teine esineja oli ka tore, aga ikkagi prantslased meeldisid rohkem. Nad tegid sellist new jazz’i asja, nagu broken beats või midagi sellist. See pole tüüpiline jazz, see on midagi uut. Tehniliselt perfektne.”

Noormees: „Nii äge asi, mis need tüübid teevad (Birdy Nam Nam). See on selline hiphopi või breakbeat´i teema ja on kaks võimalust- kas sa oled asjas sees või mitte. Need mehed valdavad dj-mise tehnikat super hästi, lausa uskumatu, mis nad seal laval teevad. See on lihtsalt nii vinge, kuidas see kõik kokku kõlab.”

Urmo, arhitekt: „Valmistas pettumuse. Ootasin Birdy Nam Nam´lt enamat. Tüübid mängisid kogu aeg 4/4 taktimõõdus ja tegid üsna igavat asja. Oleks oodanud, kui reklaamitakse välja, et tuleb uskumatu urbanistlik kollaaž, siis juhtub midagi põnevamat. See teine bänd oli ka lihtsalt nominaalaja tantsumuusika, ei midagi enamat.”

Liili, üliõpilane: „ Birdy Nam Nam jättis külmaks. Ma ei saanud üldse aru, mis selles nii erilist oli. Mõistan küll, et nad võisid DJ-tehniliselt head olla, aga minule see kohale ei jõudnud. Oli kuidagi liiga karm ja klubilik. Tegelikult mulle sellised skrätšivad DJ-d eriti ei meeldi ka muidu. Kuigi ma eriti sellist klassikalist jazzi ei kuula, võin öelda, et see teine bänd Dalindeo oli parem. Vähemalt sai selle järgi tantsida, kes tahtis. Naturaalpillidel ka ja ilusti mängitud.”