Kontserdikaja: JK: Dream Bandi kontserdis oli juubelihõngu

28. aprill 2009

Publik: Eesti jazzimängijad suudavad maailma jazzmuusikutega samal laval mängida ja improviseerida samal tasemel. Laval toimus põnev loomistöö. Publiku muljeid kogusid Helene Urva, Ivo Heinloo, Andra Roosmets.

Will Calhoun, Ray Anderson, Raivo Tafenau, Jaak Sooäär, Taavo Remmel … Muljetavaldavamat nimekirja säravatest jazzmuusikutest oleks ilmselt raske koostada. Kõik, kes 25.04 Vene Kultuurikeskuses viibisid ning seda kooslust – Dream Bandi – kuulasid, võivad tunnistada, et loetletud meeskond toimis laval uskumatult hästi. Eriti nauditav oli fakt, et Eesti mehed sugugi maailma tippude kõrval ei kahvatunud.

Enne kontserdi algust jagati Evelin Ilvese, Ray Andersoni ja teiste prominentsete isikute poolt kätte ka selleaastased jazzipreemiad. Lisaks õnnitles Jazzliit eesotsas Sooäärega meie jazzipeo perenaist Anne Ermi jazzkaare 20ndal sünnipäeval. Ray Andersoni lühikese, kuid sisuka sõnavõtu saab kokku võtta järgmiselt: „Jazz on rahuseeme, mis võrsub kõikjal üle maailma.“

Publiku muljeid vahendavad Helene Urva, Ivo Heinloo, Andra Roosmets.

Helene:
Kuigi kummalisel kombel leidus saalis ka vabu kohti, oli publik muusikaga ühel lainel ja vägagi elus. 20 aastat suurepärast jazzmuusikat on ilmselgelt publiku kõrvad ja südamed välja treeninud ära tundma eriti head muusikat. Siinkirjutajal oli pärast kahetunnist kontserti tunne, nagu algusest oleks möödunud vaid 15 minutit.

Triin, tõlk:
Väga meeldis. Tihti peale, kui on välja kuulutatud selline spetsiaalne koosseis, siis sa arvad, et tuleb klassikaline ja tüüpiline laupäevaõhtune kontsert. Aga äärmiselt põnev oli ja muusikud andsid endast kõik, et see ei oleks tavapärane vanakooli jazzkontsert. Väga palju üllatusi oli. Eriti üllatas täna kusjuures Taavo Remmel.

Joel (19), abiturient:
Väga hea kontsert oli! Absoluutne tipp trummimängu koha pealt – vägev tehnika ja muidugi oli publikule ka šõuelementi. Ja teised ei jäänud muidugi alla. Mis siin ikka öelda… Ma nii palju ei oodanudki. Palju vaba improvisatsiooni oli ka.

Jüri Kõlvart, Eesti Piirivalve Bigband:
Will Calhoun ja Ray Anderson – rohkem polekski vaja öelda, see ütleb juba kõik. Will Calhouni tunnen juba varem, olen käinud tema kontserditel – müstiline mees, suurepärane tehnika, head ideed, äärmiselt versatiilne, suudab kohaneda absoluutselt iga stiiliga. Ray Anderson – sellist tromboonimängijat mina Eestis laivis varem pole näinud. Kui ta esimest korda siin käis, siis ma vaevalt hakkasin rääkima alles, aga tore on näha teda täna siin. Ise oli ka suur rõõm esineda kahekümnendal juubelikaarel.

Ja loomulikult see suurepärane Eesti muusikute seltskond – kõik klappis. Suurepärane elamus. Väga head muusikud, Eesti muusikute koorekiht, suurepärane tehnika, kõik saavad üksteisest väga hästi aru. See näitabki, et muusika on väga universaalne keel, nad said üksteisest väga hästi aru. Ega muud ei olnudki oodata, kui üht suurepärast kontserti.

Villu Veski, muusik:
See oli üks suurepärasemaid loomingulisi kontserte, mida ma olen Eesti ja külalismuusikute koostööna üldse Jazzkaarel kuulnud. Seda ei ole varem tihti olnud ka. Kontsert näitas, et kui on väga head sütitavad mängijad, nagu trummar Will Calhoun, siis see avab testes mängijates ka täiesti uued uksed, mis on varem kinni olnud.

Taavo Remmel üllatas mind kõige rohkem, ta suutis panna nendesse paari soolosse väga hästi kõik oma oskused. Tafenau ka, üldse kõik mängisid väga hästi. Järelikult, on eestlastele vaja sellist kannustust. See oli täiesti maailma tasemel kontsert ja väga huvitav.

Siim Aimla, muusik: Kontsert oli äärmiselt põnev. Tore oli see, et lisaks bändi koostööle oli afišeeritud neid staare eraldi ka. Vaba muusika juures on tore see, kuidas sünnivad dialoogid. Neid oli ka sellel kontserdil, näiteks väga meeldivalt Ray Andersoni ja Raivo Tafenau vahel. Teiselt poolt suhteliselt pikad soolod Will Calhounilt ja Taavo Remmelilt, mis olid väga vahvad. Väga loov kontsert, laval toimus põnev loomistöö.

Kristjan (18), õpilane:
Jazzkontserdil ei tohi istuda! Eesti jazz on tase!

Sten (20), õpilane:
Eesti jazzimängijad suudavad olla maailma jazzmuusikutega samal laval mängida ja improviseerida samal tasemel. Nagu Tafenau – kes on Eesti üks parimaid. Ta suudab olla aastaid ja aastaid tipus ning mängida maailma ühe parima jazztrombooni mängija, Ray Andersoniga, ühel laval. Teha samasuguseid soolosid ja panna veel imestama nende aastate jooksul, mil inimesed teda näinud on. Ainulaadsed omadused, et inimesed suudavad nii kõrgele tõusta!

Eleriin (21), tudeng:
Väga meeldis! Pole ammu midagi kultuurset teinud, nii et oli väga hea. Eelkõige meeldis mulle Will, aga Ray mängis ka muidugi väga hästi.

Johan Hauknes, Norra džässiajakirjanik:
Ma ei teadnud neist kolmest Eesti kutist enne midagi, aga nad olid tõesti väga head. Eriti meeldis saksofonist Tafenau. Pean end Eesti džässiga rohkem kurssi viima.

Kaido, tudeng:
Sissejuhatus oli väga hea. Kõik sulandusid üksteisega hästi. Teine lugu meenutas NYYD festivali ning Kanuti Gildi kontserte. See pala oli minu jaoks ka kontserdi ainuke pettumus. Trummar Calhoun oli energiline, ostsin ka tema plaadi.