Kontserdikaja: JK: Eva Mitreikina – jazz või folk?

26. aprill 2010

Mitreikina hääl oli kuulamapanev ning klaverimäng hüpnotiseeriv. Pop-jazzi ning ka kirikumuusikat õppinud Mitreikina looming tundus kurvalt igatsev ning väga väljendusrikas oma heliliste detailide ning voolavusega.

Pühapäeva õhtul täitis Kumu auditooriumi Eva Mitreikina (Eva Tolsa) oma hapra ning meeldivalt külma muusikaga. Mitreikina esitas loomingut, mida ei saa otseselt ühegi stiili alla liigitada.

Mitreikina hääl oli kuulamapanev ning klaverimäng hüpnotiseeriv. Pop-jazzi ning ka kirikumuusikat õppinud Mitreikina looming tundus kurvalt igatsev ning väga väljendusrikas oma heliliste detailide ning voolavusega. Kohati tundus, nagu oleks lood valminud kohapeal suurepärase improvisatsioonina.

Jazzkaare veebireporter Eila Poom sai kuulajaid küsitledes teada, et Mitreikina esinemine tekitas publikus väga vastakaid tundeid.

Tiit Lauk, jazzpianist:
Ma küsiksin, et mis on sellel kontserdil ühist jazziga? Mõtlesin selle üle terve kontserdi – tund aega –, aga ma ei leidnud vastust. Kahtlemata on ka sellisel muusikal koht siin maailmas, aga minu arvates mitte jazzifestivalil. Kui tahame igasugust muusikat hunnikus mängida, peaksime tegema lihtsalt muusikafestivali. Kui me oleme siia juurde pannud sõna “jazz”, siis me mingil määral juba piirame enda valikuid. Midagi pole parata, jazzi ma ei leidnud siit. “Summertime” sellises esituses ei ole jazz.
Mind natuke häiris ka lauljatari pidev eksimine intonatsiooniga. Ma ei pea silmas mitte sellist teadlikku manipuleerimist, mida siin paaris loos ka tunda oli – olgem ausad ajaloost on ju teada, kuidas bluusilaulad, pidevalt helikõrgustega manipuleerivad – aga siin oli lausa tunda vigu hääle kõrguse ja hääle valitsemisega. Eriti alguses kitarrisaatel lauldes, pärast oli natuke parem.

Aime:
Mulle meeldis väga, ma ei oleks muidu siia tulnud. Ma tulen alati kindla nime peale, ei hulgu ringi niisama. Mitreikina laulab väga harva. Ma ei ole mainstream’i kuulaja, sellepärast ta mulle sobib. Tal on minu tüüpi muusika. Mul on hoopis erinev muusikamaitse, mul on harva midagi kuulata. Sellepärast tuleb alati kohale tulla. Liiga paljud pläägutavad ja laulavad, kui neil midagi öeldagi ei ole, silmakirjalikkus on uus usund ja see pakub võimalust igasuguse müra tekitamiseks. Sinna vahele kaovad ära need, kellel midagi öelda on. Tal peab väga tugev kaitse olema, kui ta saab niimoodi laulda.

Ilino (25), muusikaõpetaja:
Kontsert suur muljet ei jätnud. Lootsin tulla kuulama jazzi, kuulda sain pigem midagi folgi sarnast. Iseenesest muusikalahendused olid huvitavad, teatud minimalistliku ja kordustel põhineva keelega, millele sobivalt oli mugandatud dissonantseid lahendusi. Oli aru saada, et artist tundis end kindlamalt klaveri taga, kus sai end paremini avada. Häält kontrollis ta hästi, tuues esile erinevaid varjundeid, kuid intonatsioon jäi aeg-ajalt natuke madalaks. Minul tekkis paralleel kohe iisraeli-prantsuse lauljatari Yael Naimi`ga. Õiges kontekstis ja kohas oleks see kontsert olnud väga hea, praegusel juhul jäi see natuke värvituks ja kohatuks.

Anna (21), üliõpilane:
Mulle Eva Tolsa päris meeldis. Ta hääl tundus väga habras, samas oli aru saada, et see on korralikku koolitust saanud. Mulle meeldis isiklikult rohkem see, kui ta klaveril mängima hakkas, seal oli ta rohkem kodus. Mulle meenutas ta veidi Marketa Irglovat, tal oleks nagu osades lugudes valus olnud. Paneb kohe huvitama, et mis meeleolus Mitreikina võis need lood kirjutada.

Kristo (31), IT-spetsialist:
Kontsert andis väga positiivse elamuse. Avalugude ajal märkasin üksteise järel huvitavaid detaile – Mitreikina hääl; monotoonne kitarrisaade; rahulikud, oma lugu pajatavad laulutekstid; ilma igasuguse struktuurita meloodiad; villased kedred ta jalas.
Aga iga looga järjest enam moodustasid kõik need pisidetailid ühtse terviku, kus nagu ei saakski midagi teisiti olla. Minu jaoks järjekordne tõestus sellest, et lihtsuses peitub geniaalsus. Ilmselt on tema soovimatus publikuga suhelda ning vaid nagu vorminõudena täidetud kerge pilk ja kummardus publikule tema stiili lahutamatuks osaks. Sellega on lihtsalt raskem harjuda.

Kontserdi fotogalerii