Kontserdikaja: JK: Gino Vannelli magus lummus

26. aprill 2008

Koit Toome:
“See kontsert oli absoluutselt maksimum. Ma kuulasin terve kontserdi laule hinge kinni pidades. Siis ma karjusin, röökisin, huilgasin ja vilistasin.”
Publikuga vestles Mari Hiiemäe.

Gino Vannelli ja Bert van der Brink’i duokontserdil Estonia kontserdisaalis kõlas 25. aprilli õhtul peamiselt Vannelli omalooming. Kuulamiseks pakuti ammuseid ning ka verivärskeid hitte, mida publik ilmselt varasemast küll eriti ei tundnud, kuid millele sellegipoolest tuliselt kaasa aplodeeriti.

Mari Hiiemäe kogus publiku kontserdimuljeid.

Maarja-Liis Ilus: “Sain väga suure elamuse osaliseks. Mul on väga hea meel, et tulin. Imestasin, mismoodi küll hääl võib kõlada, teades, et Estonia kontserdisaali võimendus ei ole popmuusikale soodne. Imetlusväärne, et sellise vanuse juures on selline vorm säilitatud, selline uskumatu hääleulatus ja jõud. Arvan, et pean koju harjutama minema.
Sellest oli kahju, et Vanelli ei leidnud endale saalist kedagi, kes lavale oleks läinud, kui ta kutsus. Ameerikas hullub rahvas juba selle peale, kui artist lavale jõuab. Võib-olla polnud publik tema loominguga tuttav, et seda vääriliselt hinnata, aga i-le oleks täpi pannud see, kui keegi oleks liitunud. Imestasin ka, et saal polnud päris täis. Kui selline mees tuuakse meile siia kohale kätte, siis oleks oodanud suuremat huvi.”

Koit Toome: “Minule tutvustas Gino Vannellit Jaak Joala 15 aastat tagasi ja sellest ajast alates ma olen tema fänn. Mul on kõik Gino Vannelli plaadid. 1979. aasta plaat “Nightwalker” on mu läbi aegade lemmikplaat, see on mul siiani autos.
Kui keegi on nii andekas ja nii musikaalne, siis see ajab lausa vihale. Muusikuna on ta kõigest niivõrd üle. Põhiliselt esineb ta bändiga. Kui ma kuulsin, et ta tuleb ainult klaveriga, siis oli mul väike eelarvamus. Olen elus käinud ühe teise artisti kontserdil, mis oli ainult klaveriga ja see oli väga igav. See kontsert aga oli absoluutselt maksimum. Ma kuulasin terve kontserdi laule hinge kinni pidades. Siis ma karjusin, röökisin, huilgasin ja vilistasin.”

Jaana ja Ülle, keskealised juristid: “Klaverimängija virtuoossus oli suurepärane, niisugune tunnetus ja valdamine on haruldane. See oli naudingus esikohal. Oleme nii lummatud pianisti mängust. Jälgisime kogu mängu aja tema käsi. Hääle võimsus ja pauer oli väga kena ja nauditav, aga mitte niivõrd jazzilik, see polnudki nii mõeldud. Täpne, ääretult täiuslik, väga võimas ja perfektne hääl, natuke liiga ilus ja magus. Ma nii tahtsin lavale tantsima minna, kui ta kutsus. Oleksin isegi trumme mänginud, aga minu eas lõi tõrke ette.”

Kati (28), kosmeetik: “See oli romantiline, väga südantsoojendav ja vabastav. Huvitav oli vaadata pianisti käte liikumist klaveril, justkui ta näeks kõike, mida ta mängib, kuigi oli pime. Hästi armas oli.”

Gino Vannelli
25. aprillil kl 21.00 Estonia kontserdisaalis

KOOSSEIS:
Gino Vannelli – laul
Bert van der Brink – klaver