JK: All-stars jämmiseanss Clazzis kolmapäeva õhtul

24. aprill 2008

Jazzisõbrad, külastage julgelt jämmiõhtuid – sealt võite saada unustamatu elamuse ja näha koos mängimas niisuguseid koosseise, kes enam kunagi kokku sattuda ei pruugi! kõlab Marje Ingeli üleskutse.

23. aprillil ei lähe jämm Clazzis küll nii libedalt käima kui eelmisel õhtul, kuid muusikuid hakkab poole üheteistkümne paiku järjest lisanduma. Liikvel on mitmed eesti pillimehed ja lauljad, näha on ka Brian Melvinit ja Tia Carrollit, ilmselt otse Vene teatrist tulnud Dave Douglas Quinteti liikmeid, isegi Torsten Goods oma trioga on juba Pärnu kontserdilt tagasi jõudnud.

Marje Ingel kirjeldab Clazzis toimuvat.

Peedu Kass Quartet saab mängida ehk oma kolmveerand tundi, enne kui mustanahaline pianist Jürmo Eesperele õlale koputab ja avaldab soovi temaga kohad vahetada. Klaveri taha istub Orrin Evans Dave Douglas Quintetist. Rohkem jämmijaid esialgu Kassi kvartetiga liitumas pole ja bänd teeb puhkepausi.

Paus venib pikaks, aga ikka veel ei juhtu midagi. Lõpuks ei jää Peedu Kassi kvarteti liikmetel muud üle, kui ise uuesti jam session’it käima tõmbama asuda. Üks muutus on koosseisus siiski juba toimunud – Ville Pynssi asemel istub trummide taha Brian Melvin. Peagi lisandub trompetist, kelle arvan olevat leedulase. Peedu Kass teeb ühe oma paljudest headest soolodest sel õhtul.

Seejärel tühjeneb lava uuesti, õnneks mitte väga kauaks.

Uuesti hõivavad poodiumi Kass ja Pynssi, elektriklaveri taha istub Kristjan Randalu, ning solisti koha reserveerib tükiks ajaks pikakasvuline tenorsaksofonist Donny McCaslin Dave Douglas Quintetist. Esimese hooga „tulistab“ ta soolot umbes kümnekordse loo pikkuse jagu, andmata teistele suuremat sõnaõigust. Kuid ega’s teised mehed taha kehvemad olla.

Omapoolse väga hea maksisoologa vastab Kristjan Randalu. Järgmisena esitab oma „vastulause“ Peedu Kass, kelle soolo on kaunis ja meloodiline. Lõpuks järgneb kõigi muusikute ühisimprovisatsioon – kõik kordamööda trummariga vaheldumisi – ja veel üks lühem saksisoolo. Kogumulje on väga mõnus. See on üks neid momente, kus on tunda, kuidas väga kõrgetasemelise mängupartneriga kohtudes kerkivad ka teised muusikud justkui lendu. Kui seda jämmi oleks lindistatud, vääriks juba ainuüksi mõni soolo eraldi plaadile salvestamist.

Kogu selle muusikalise melu taustal võib näha festivali peakorraldajat Anne Ermi vaimustunult käsi laiutamas. See on kõnekas žest – jazzmuusikute absoluutsesse tippu kuuluvate meestega koos musitseerimine võiks olla iga noore muusiku unistus. Veelgi enam, sellisest võimalusest ei oskaks enamik ehk undki näha.

Peedu Kass, Kristjan Randalu ja Donny McCaslin jäävad lavale, trummide taha asub samuti Dave Douglase kvintetti kuuluv Clarence Penn ning jämm jätkub. Donny McCaslin laseb taas kuuldavale lausa vulkaaniliselt energilise ülipika saksisoolo. Vahepeal poodiumile lisandunud Torsten Goods „tulistab“ sama pika soolo vastu. Seejärel esitab briljantse soolo Kristjan Randalu, kellele juba ainuüksi selle improvisatsiooni eest võiks auhinna anda, ning lõpuks oma järjekorra ära oodata jõudnud D’Orange-i saksofonist Aleksandr Raichenok pääseb ka oma soologa sõna sekka ütlema. Veel ja veel peab kiitma Peedu Kassi, kes on kahtlemata olnud selle õhtu vastupidavaim muusik.

Üllatusi jagus Clazzis viimase lahtioleku tunnini. Kui enamus rahvast oli juba koduteel, astus lavale ka Jazzkaare üks peaesinejatest Avishai Cohen. Ja mitte selleks, et kontrabassi mängida. Cohen istus hoopis trummide taga.

… Ja kui nad veel väsimusest ümber kukkunud ei ole, siis jämmivad nad siiamaani edasi, lõputute soolode kassikangas heljub aga Clazzi akendest välja ning keerdub vanalinna kitsastel tänavatel …

23. aprillil kell 22.00 Jazzkaare jämm restoranis Clazz

Majabänd:
Peedu Kass – bass
Jürmo Eespere – elektriklaver
Jussi Kannaste – saksofon
Ville Pynssi – löökpillid

Laval käisid ka:
Orrin Evans – elektriklaver
Brian Melvin – trummid
Donny McCaslin – saksofon
Clarence Penn – trummid
Torsten Goods – kitarr
Kristjan Randalu – elektriklaver
Aleksandr Raichenok – saksofon