Kontserdikaja: JK: Idamaine rännak segunes lustlikkusega

23. aprill 2006

Laupäevasele Jazzupäevale pandi punkt Kunstiakadeemia õdusas saalis, kus publik andunult põrandal istus ja omalaadset kombinatsiooni India virtuooslikust ja Soome meelelahutuslikust muusikast kuulas.

Maailmas suurt kuulsust pälvinud kuuenda põlve tablamängija Sanju Sahai ning Fida Hussain Khan harmooniumil moodustasid duo, mis oma tugeva muusikalise iseloomu ja eksootilisusega viis kuulaja ära kaugele jahedast kevadööst. Saalis valitsev meeleolu õhkas soojust ja usaldust, mida ka Sanju nentis: “It feels like in temple – tundub, nagu oleksin templis.”

Sanju, kes endasõnul üldiselt vähe räägib, tutvustas oma partnerit, kava ja lausa taktimõõtu, milles tema tablad ja Fida harmoonium ühte sulavad. Nii nagu noorem mees lootustandvalt lubas, osutus tõeks see, et lumivalgete juustega harmooniumil mängiv muusik lõpuks ka laulab. Aga omal moel kasutas häält ka tablamängija – ta imiteeris löökpilli rütmi ja tegi sedasi publikule selgemaks aega-ajalt muutuva taktimõõdu.

Idamaisele rännakule järgnes pärast vaheaega Anna-Mari Kähähä grupi lustlik etteaste. Kähärä tahteteolisus ja värvikus andsid mõista, miks Soomes kõik tema kontserdid alati välja on müüdud. Soomlastest fänne jätkus kuulama Kunstiakadeemiassegi. Üsna futulik välimus, väsimatud puusanõksud ja vapustavalt hästi kandev hääl koos kahe kitarristi (Jarmo Saari ja Marzi Nyman) ja vaimustava löökpillivirtuoosi Zarkus Poussaga pani publiku suunurgad ülespoole kerkima. Zarkus Poussa mäng, eriti tema soolod trummikomplektil, oli üks vähestest, samas hästi tajutav ühenduslülidest hindude ja Kähärä orkestri vahel.

Tehniliste probleemide tõttu tekkisid esinemises pikad pausid, mis sisustati kiiresti lisalooga või eesti keele õppega algajatele, luues nõnda lõbusa kontakti publiku ja ansabli vahel. Loomulikult oli sellel oma põhjendus: “It’s all part of the show, don’t panic – see kõik on osa šõust, ärge paanitsege!”

Publiku arvamust laupäeval, 22. aprillil EKAs toimunud kontserdi kohta käis küsimas Helen Oja.

Johanna (18), gümnasist Tartust: “Tulin kontserdile Sanju Sahai pärast, keda eelmisel aastal koos Jason Carteriga musitseerimas kuulsin. Võrratu tablameister! Hindude kava oli minule huvitav.”

Johan (40) ja Tarja (42): “Meile meeldib Anna-Mari lõpmatu energilisus ja sundimatu käitumine laval. Rohkem oleks vaja inimesi, kes nii ennast väljendaksid, ilma mingisuguste kompleksideta. Oleme Helsinkis ka teda kuulamas käinud.”

Anne-Liis (39), toitlustustöötaja: “Kähärä on üpriski pop-vallast, aga tema häälele andis palju juurde seda saatvad meloodiad. Sanju Sahai oli hoopis teine ooper, aga midagi sellest vallast, mida ma niiviisi elavalt siiamaani kuulnud ei ole. Hindude olemuses oli midagi tähelepanuväärset ja nad tundusid väga muusikale pühendunud olevat.”