Kontserdikaja: JK: Performance, mis eeldas publikult vabamõtlemist

29. aprill 2007

Kontserdil loodud tegelaskuju tundus olevat meediamürasse kinni jäänud inimene oma identiteedi otsinguil. Publiku arvamusi vahendavad Ivo Heinloo ja Katre Kasemägi.

Kerikmäe-Soo-Noormetsa laupäevane kontsert Kumus kujutas endast midagi täpselt sellist, mida igaüks võib tõlgendada oma tahtmist mööda. Klahvpillimängija Taavi Kerikmäe ja kitarristi Mart Soo päralt oli ohtralt elektroonikat, mida ka igal võimalusel ära kasutati. Sellele vastukaaluks tõi tavaelus näitlejana leiba teeniv Andres Noormets helisid kuuldavale vägagi naturaalsel moel, puhudes pudelisse, lüües peopesi vastu põski ning tehes veel tuhat imeasja. Tegelaskuju, keda Noormets seekord etendama pidi, tundus olevat meediamürasse kinni jäänud inimene oma identiteedi otsinguil.

Publikult uurisid esimesi muljeid Ivo Heinloo ja Katre Kasemägi.

Merle, kunstnik: “See tundus väga värskendav. Nii armas. Mu abikaasa teeb sarnast asja, aga ta ei ole üldse muusik. See siin oli natuke kaugemale arenenud. Väärtuslikuks tegi selle kontserdi see, et ta oli eesti keeles. Välismaistes keeltes kuuleb taolist asja rohkem. Tekitati väga kihvte kõlasid ja tehti üldse kõikvõimalikke asju.”

Eha, tantsuinimene: “Mulle meeldib, kui inimesed improviseerivad ja sellest midagi välja tuleb. See on suur oskus, mis aitab eluski. Kolm meest tegelesid siin just improviseerimisega. See on peen kunst, mida igaüks ei valda.”

Elda (73): „Noormetsa oli huvitav vaadata. Oleme teda ju näitlejana laval näinud ja seriaalides, näiteks “Õnne 13”. Aga et ta niisuguses asjas osaleb, oli küll täiesti üllatus. Enne pole midagi sellist kuulnud. Tõesti omapärane. Tulime täna just ka Estonia teatrist, kus oli “Hamleti” lavastus ja Kerikmäe muusika. Täiesti kokkusattumus, et ühele päevale sattus kaks Kerikmäed.”

Kaja (18) ja Ingrid (18): „Põnev, kuna oli tõeline impovisatsioon. Kõik sündis kohapeal. Ta tuli ja haaras meid kohe. Ütles „tere” ja me olime tal peos.”

Erki Kannus, kunstnik: „Tore, et oli ka eksperimentaalne variant selles klassikalises jatsujuras. Hästi vahva! Huvitav kõla oli. Minu arvates võiks Jazzkaarel rohkem olla selliseid variante ka, mitte ainult klassikalisi ameerika artiste.”

Tiina (23), üliõpilane: „Huvitav, miks selline asi Jazzkaare kavas oli. See oleks pidanud olema kuskil Kanuti Gildi saalis omamoodi häppening või midagi. Kuid tegelikult polnud viga neil midagi. Lõpuks hakkasin isegi naerma, kui absurdset asja nad seal laval teevad.”