Kontserdikaja: JK: Isepäine Ajavares lustis puhtas emakeeles

21. aprill 2007

Ajavares lendas publikule pähe ja võlus südame.

20. aprillil võõrustas NO99 jazziklubi noorte eesti jazzmuusikute ansamblit Ajavares. Inimesed, muusika ja klubis valitsev atmosfäär lõid erilise koosluse, millest oli pärast kontserti kahju lahkuda. Publik varieerus noortest jazzihuvilistest tõeliste tegijateni Eesti muusikailmas.
Ajavarest võib iseloomustada kartmatuna teha eestikeelset muusikat ja tänuks selle eest sai ta kuulajatelt eriliselt sooja vastuvõtu.

Osade esituses olnud seadete aluseks oli eesti luuleklassika, osa aga bändiliikmete omalooming. Eranditult kõik lood kõlasid eesti keeles. Hoolimata laulude sügavast sõnumist oli üldine mulje helge, mänglev ja vabameelne. Lugudele oli antud väga eriilmelisi värvinguid, mistõttu igast loost kujunes väike üllatus. Ei häbenetud jõulist rokilikku lihtsust ega traditsioonilisema ülesehitusega jazzpalu. Solist Marvi Vallaste andis endast kõik, et lood eriliselt särama laulda. Lisaloona mängiti varemalt Rebecca Kontuse lauldud seadega koraali „Kas on linnukesel muret,” mis sobiks iseloomustama kogu bändi lavalt publikusse kiirgavat muretut ellusuhtumist.

Kuulajate arvamusi kogusid Roosi Keva ja Helene Urva.

Sandra (19), Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilane: „Minule väga meeldis. Kuigi mina alati ootan, et oleks rohkem vokaali sellistel kontserditel. Aga kuna see on jazz kontsert, siis on mõistetav, et igaüks saab soleerida. Aga muidu oli mõnus, mulle meeldis.”

Kadri (24), kontori-inimene: „Minule ka väga meeldis. Ma olin esimest korda sellisel jazzi kontserdil. Meeletult hea sõnum oli kõikides lauludes – see oli see, mis eriti meelde jäi. Kas plaati ei saa kuskilt?! Väga mõnus, ilus reede õhtu!”

Lõbus seltskond (läbisegi): „Saksofonimees oli väga hea! Hästi tubli tüdruk oli, laulis hästi. Väga hea! Tublid noored! Saksofonist oli kõige professionaalsem, ta mängib vist ka mitmes teises bändis.”

Katrin, kirjastaja: „Väga hea kontsert. Ma kuulasin seda ansamblit esimest korda ja minu meelest see rütm ja see fiiling olid niivõrd super. Ma pole nii ammu jazzkontserdil olnud, nii et minu meelest väga tublid noored, väga mõnusat muusikat teevad. Hästi mõnus rahulik ja turvaline tunne tuli seda muusikat kuulates.”

Jan-Erik (15), mängib saksofoni ja Madis (15), rulamees: ”Väga lahe kontsert oli. Me ei kuula jazzi muidu eriti, aga omapärane! Eriti soolod, kus lihtsalt mängitakse nii, nagu on! Puhkpillid… mujal (muudes stiilides) ei ole neid eriti kuulda, see oli eriline. Kõik see tunne, mida saksofonist sinna mängu paneb, see on vaimustav ja mõnus kuulata!”

Aivo (26), jahinduse alalt: „Igasugune laivmuusika meeldib mulle. Solist on oma tuttav, nii et mul on raske kommenteerida… Aga siiski väga hea oli. Siin (NO99) olin esimest korda. Eesti keeles laulmine meeldib ikka ka rohkem kui inglise keeles (kõik laulud olid eestikeelsed).”

Brian Melvin, muusik: „It was nice music, I think they’re friends and they enjoyed playing with eachother and that makes it special. You know – just a nice concert…”
„Meeldiv muusika. Ma arvan, et nad on sõbrad ja naudivad koos musitseerimist ja see tegi selle kontserdi eriliseks. Tore kontsert…”

Erki, arhitekt: „Väga kift oli, hästi soe, siuke mõnus. Väga meeldis! Vokaal oli väga hea. See noor lauljatar (Marvi Vallaste) on õudselt kifti häälega. Hästi siiras ja otse südamest laulis: südamest südamesse. Soolod olid väga profid. Üldse oli kokkukõla väga hea. Nii noorte inimeste kohta nii kõrge professionaalsus – see on märkimisväärne tase.”

Triin (25), muusikateadlane: „Alguses ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama. Mulle tundus, et nad tundsid end kõige paremini sellistes standardi moodi asjades, nendes nad olid nagu kala vees. Mulle isiklikult meeldisid rohkem need eksperimentaalsemad asjad, aga ma sain aru, et nad tundsid end selliste lugude puhul veidi kohmetuna. Ja iga inimene laulab kõige paremini ikka oma emakeeles. Eriti meeldib mulle veel see, et kui ta (Marvi Vallaste) laulab, siis on see saarekeel ikka veel sees (M.V. on Saaremaalt pärit), kõneldes seda pole tal enam kosta, aga laulab väga rÖÖmsasti! Lauldes ta unustab ennast ära ja tunneb end vabalt. Mulle on see väga südantsoojendav.”

Külli, avalik-õigusliku organisatsiooni liige, ja Mariann, graafilise disaini valdkond: „Tähistasime siin sünnipäeva ja homme sõidame pikemale reisile, nii et see on ainuke Jazzkaare kontsert see aasta. Kahju, et niimoodi läks, ei saa Incognitole minna… Kui selle põhjal peaks kogu Jazzkaare üle otsustama, siis oleks hinnang tavaline: väga hea! Keegi nagu eraldi silma ei torganud, bändi koostöö oli väga hea. Kuigi tundus, et laulja justkui hoidis meeleolu üleval, tundus, et ta oli neist algusest peale kõige meeleolukam, selline päike. Teised sulasid alles viiendaks looks üles.”

Roberta (20): ”Väga-väga meeldis, sellepärast et nad tegid puhast eestikeelset muusikat. Mulle meeldib, et nad teevad eesti keeles ja väga isikupärase stiiliga.”

Katrin (34), töötab lasteaias: ”Mina arvan, et olen vist üldse vale inimene tänast kontserti hindama, sest olen esimest korda jazzkontserdil. Jaa, kontsert meeldis küll, huvitav, väga huvitav oli. Igat muusikut oli võimalik kuulata kui sooloesinejat, eriti kitarri. Kui muidu on kõik koos, siis siin nägin, et jazzis ongi nii, et kõik teevad kordamööda oma soolot.”

Kristiina (17): ”Meeldis atmosfäär, kindlasti muusika oli hea – kõik oli hea, ma ei usu, et seal oli midagi sellist, mis poleks meeldinud. Inimesed ja muusika olid ka väga head.”

Helin (52): ”Mulle meeldis see laulja ja kõik need laulud väga.”

Ülle (25): ”Omanäoline! Oli tunne, et seda muusikat teeb üks sõpruskond. Mulle tõesti meeldis, et see oli eestikeelne ja kuidagi huvitav, jättis sellise õhkõrna mulje.”

Allan (32): ”Mulle meeldis see, et eesti keeles lauldi, see oligi põhiline, mille pärast ma siia tulin. Minu jaoks oli emakeeles laulmine kõige tähtsam, sest seda on nii harva kuulda.”