JK: Jaak Johanson kitarri, lugude ja muusikaga

26. aprill 2010

Jaak Johansoni rahulik olek ja muhe esinemisstiil hoidsid publikut oma lummuses pühapäeva õhtupoolikul Disaini- ja Arhitektuurigaleriis.

Jaak Johansoni rahulik olek ja muhe esinemisstiil hoidsid publikut oma lummuses pühapäeva õhtupoolikul Disaini- ja Arhitektuurigaleriis, vahendab jazzkaar.ee noorreporter Merli Antsmaa.

Ma ei ole just tihti sattunud kontsertidele, kus esineja astub rambivalgusesse, vaatab kuulajatega tõtt ning arutleb valjult, kust otsast ja millega siis kontserti alustada. Teades aga Jaak Johansoni vahetut olekut ning jutustamislembust, ei kahelnud ma kordagi, kas esineja veab mind alt, tehes midagi valesti.

Jaak Johanson alustas kontserti pühendustega ja jätkas nõnda kontserdi lõpuni. Pühapäevase esinemise üheks märksõnaks oligi pühendamine. Esimene lugu tekitas heldimust: „Kiisu läks kõndima, müts oli peas…“ Sellele palale eelnes eellugu erilisest ja etteteadvast kassist. Lõpuks kulges kontsert jutt-muusikapala-jutt-muusikapala vormis nagu Johansonidele kombeks. See tekitas õhku mugavuse, kodususe, soojuse (kuigi soe oli galeriis ka varemgi – Jazzkaar toob päikese?), siiruse.

Kuigi vahejutustused ning enamik lugusid olid eesti keeles, leidus ka palasid vene ja inglise keeles. Viimase üle rõõmustasid välistudengid, kes enne kontserdi algust pärisid Jaak Johansoni huvitava välimuse kohta. „Kas ta on ikka eestlane?“ arutlesid kaks belgia neidu.

Nii, nagu tuli kergelt üks eestikeelne pala teise järel, laulis mees vabalt teisteski keeltes. Kõik tuli loomulikult ja vabalt, siin ja praegu. Lood olid lõbusad, kurvad, nagu elu toob ette ühtesid ja teisi hetki. Võib-olla seda Jaak Johanson kontserdi alguses mõtleski, kui ütles, et pea on mõtteid täis ja millest küll alustada. Ja nii alustaski lugudega elust ja mõtetest endist. Ühelt rajalt läksid palad teistele ning lõpuks kostus üha tihedamalt ood loodusele, peamiseks märksõnaks „kevad“, millele Johanson kontserdi jooksul mitmeid palasid pühendas.

Kuigi mõned lood viisid mõtted väga melanhoolsetele radadele, lõpetas Johanson kontserdi positiivselt, reipalt ning hüüdega:“Head kevadet!“

Artikli autor osaleb jazzkaar.ee noore džässikriitiku programmis.

25. aprill kl 18.00
Disaini- ja Arhitektuurigalerii
Jaak Johanson – vokaal, kitarr