Jazzkaare meeleolukas avakontsert 20. aprillil Lillepaviljonis süstis energiat ja optimismi eeloleva festivali kordaminekuks. Ülevaate reedeõhtusest teeb Laura Paju.
Päikeseloojang, palmid, mööda merd sõitvad laevad… Muusika kannab olustikku, justkui oleks sattunud õhtut veetma lõunamaisesse rannaklubisse. Ent tegemist on siiski põhjamaise jazzifestivali avaüritusega, mis pakatamas sedavõrd positiivsest energiast, et suudab ilmselt sulatada jäätunumadki südamed.
Jazzkaar 2007 avapeo lükkas käima Eesti tippmuusikutest koosnev ansambel Sonja Créme. Juba esimestest taktidest kandus saali sedavõrd head laengut, et oli näha, kuidas muidu lavast kaugele hoidev publik aina lähemale nihkus. Lauljatar Sofia Rubina rikkalik häälekasutus, tantsuline liikumine ja aktiivne publikuga suhtlemine haarasid otsekohe endasse. Lavalt kostuv tekitas lausa eufoorilise meeleolu.
Bändi repertuaar ja standardite tõlgendused kaldusid põhiliselt 70ndate funky ja diskoklassika valda, sekka veidi klubilikke tantsuvõnkeid. Selline muusika on õigupoolest ideaalne peotuju tekitaja. Alustati optimistlikult funkivate versioonidega lugudest „Hello, Dolly” ning Duke’i „Someday”.
Sonja Créme’i etteaste kulges tõusvas joones. Kirglikku troopilist meeleolu andis kõige paremini edasi George Duke’i pala „Brazilian Love Affair”. Selle arendus kasvas aeglasest funky’st läbi bossanoova kiireks tantsulooks. Nüüd avas end ka muidu vokaali varju jääv suurepärane kollektiiv. Erki Pärnoja esines tabava kitarrisoologa ning pianist Raun Juurikas tundliku klahvpillimänguga. Trummar Tanel Rubeni ja bassist Martti Tärni kokkumäng andsid ansamblile kauni raamistiku.
Tõeliselt rikastavalt mõjus taustalauljate Kaire Vilgatsi ja Sergei Solovjovi duo, mis oli väga hea täiendus Sofia Rubina võimsale vokaalile. Lauljatari tulevasel plaadil ilmuv omaloodud pala „Boogie oogie oogie” oli mõnusalt retrolik. Siin esines ka saksofonist Siim Aimla mõjusalt intensiivse soologa.
Jamiroquai „Superstition” oli etteastele põnev finaal. Kindla vormiga gruuviv pala hargnes Sofia ja Siim Aimla vastastikuste improvisatsioonide kaudu võimsaks ekstaatiliseks puhanguks. Esialgne positiivse meeleolu tekitamine funky kaudu kasvas sujuvalt üle vabamatele radadele. See oli sobiv võimalus anda esinemisjärg üle Villu Veski pisut eklektilisele triole.
iLife’i projekt Villu Veski ja tema sõpradest külalismuusikutega osutus julgeks ettevõtmiseks saksofonide, flöödi, akustilise kitarri ning klubilike sämplitega. Lätist pärit Deniss Pashkevichi ning Villu Veski meisterlike improvisatsioonide kuulamine pakkus küll pinget, kuid need ei moodustanud ühtset tervikut agressiivsete klubibiitide ning täiesti teisest maailmast pärineva Brasiilia kitarristi ja laulja Braz Luiz Lima õhkõrnade bossaviisidega. See muusika sobis unelevaks tiksumiseks, kuid oodatud hüpnootilist transsi ei järgnenud. Vaatamata sellele võib öelda, et julged katsetused avavad uusi dimensioone, mis võivad ajapikku vägagi viljakateks osutuda.
Jazzifestival algas optimistlikult ning energiliselt. Avakõnedest jäi kõlama mõte, et 18-aastane Jazzkaar on juba tubli täiskasvanu, kelles on säilinud lapseliku loovuse lätted, mis lubavad aina katsetada ja proovida. Kunstiline küpsus koosmõjus noorusliku värskusega iseloomustavadki kõige paremini avapeol esinenud Sonia Créme’i ja iLife’i projekti.
Sonja Créme feat. Sofia Rubina ja Kaire Vilgats
Villu Veski iLife Jazzparty & guests
20. aprillil Pirita Lillepaviljonis
Sonia Créme’i koosseis: Sofia Rubina (vokaal), Kaire Vilgats (vokaal), Sergei Solovjov (taustvokaal), Siim Aimla (saksofonid ja flööt), Raun Juurikas (klaver), Erki Pärnoja (kitarr), Martti Tärn (bass), Tanel Ruben (trummid).
Villu Veski iLife Jazzparty koosseis: Villu Veski (saksofonid, VJ, Apple Macintosh), Deniss Pashkevich (tenorsaksofon, altflööt, analoogelektroonika), Braz Luiz Lima (vokaal, akustiline kitarr), Erkki Kannus (Jazzparty ruumidisainer)