Kontserdikaja: JK: Jose Gonzalez täitis kuulaja ootused

28. aprill 2008

Muusika oli väga voolav. Mulle meeldis muusika mahe rütm ja Gonzáleze mahe hääl. Samas võis tunda kitarri tõuget ja jõudu, kirjeldas kuulaja Jose Gonzalese kontserti.

27. aprillil Jazzkaare lõpetanud Jose Gonzaleze muusikas on osavalt ühendatud põhjamaine mõtlikkus lõunamaisemate rütmidega. Domineerima jääb siiski rahulik ja introvertne kõlapilt, millest ei puudu ka paras annus melanhooliat.

Põhjamaist akustilise indie suunda esindavat Gonzalest võib võrrelda näiteks Norra kitarriduo Kings of Convenience’ga. Pisut häbeliku kingapõrnitsemise varjus peituvad tõelised tunded, kirglikkust aga ei näidata sugugi igaühele.

Hollywoodi kontsert mõjus tõelise chill out´ina peale mitmekesist Jazzkaart. Paistis, et enamik kontserdile tulijaid olid Gonzaleze muusikaga varem tuttavad ja plaksutasid äratundmisrõõmust juba enne, kui lood alata jõudsid.

Publikult uurisid arvamust Laura Paju, Katre Pilvinski ja Triinu Laan.

Helen, sekretär:„Kontsert oli küll igati korralik. Aga alguses, kui me seal ukse taga pidime seisma, siis mõtlesime küll, et mis toimub. Meile öeldi, et juba keegi esineb (soojendusbänd Death Vessel – toim.). Muus osas ei ole midagi halba öelda. Gonzalese pärast ma tulingi ja see oli super. Minu poolest oleks võinud see esimene esineja ka olemata olla. Kusjuures ma kuulsin Gonzalezt esimest korda Eesti filmis „Juga”, tema muusika sobis sinna nii hästi. Sealt see saigi alguse, et ma Gonzalezt kuulan. Kontsert tekitas sellise rahulolu ja kindlustunde. Kuigi tegelikult ta on natuke depressiivne, aga mitte üleliia.”

Anna, kunstitudeng:„Väga Kings of Convenience’i meenutas. Ma ei plaaninud väga siia tulla, aga siis ma ikkagi ostsin pileti. Ikkagi Jazzkaare lõpuüritus. Koht on selles suhtes hea – kui jätta välja kogu see ajalugu ja renomee, mis Hollywoodiga kaasas käib, siis koht iseenesest on väga hea selliste ürituste korraldamiseks. Nad sobisid siia lavale väga hästi. Helge ja põhjamaine kontsert oli, mõtlik kitarrimeditatsioon. Kummaline on see, et argentiinlane on nii omaks võtnud põhjamaise muusika uuemad traditsioonid. Väga põhjamaine kokkuvõttes, sellise meloodika kasutamine ja eksootilisemate kõlade otsimine on väga levinud põhjamaa artistide seas.”

Ifat Shaltiel (19), vabatahtlik töötaja noortekeskuses:„Briljantne etteaste. Mulle meeldis muusika väga, samuti laulja hääl. Trummid olid samuti head. Teadsin José Gonzálezit varem. Olen pärit Inglismaalt ning seal on ta väga kuulus, üht tema lugu kasutatakse reklaamis. Klubi Hollywood pole väga hea koht selleks kontserdiks. Ei sobi muusikaga ning on liiga rahvarohke.”

Sören Tali (20): „Mulle ei meeldinud soojendusesineja hääl. Ei saanud aru, mis soost ta oli. José González mängis kõik vajaliku, kostus hästi. Heli oli hea ja puhas.”

Kristin (36), jurist:„Teistmoodi oli, nagu 60-70ndatest. Pole ammu midagi sellist kuulnud, see polnud džäss. Valisin midagi teistmoodi, kuna džässi olen nii palju kuulnud. Koht oli hea ja heli oli siin väga hea. Näiteks Estonia kontserdisaal mulle ei meeldi kehva akustika tõttu ning sealsed kontserdid langevad seetõttu minu valikust välja.”

Riina (29), tantsuõpetaja:„Muusika oli väga voolav. Mulle meeldis muusika mahe rütm ja Gonzáleze mahe hääl. Samas võis tunda kitarri tõuget ja jõudu. Olen paljudel Jazzkaare kontserditel käinud ning paraku koos Sakala keskuse lammutamisega kaotas ka festival osa oma sarmist ja erilisest atmosfäärist. Kõik klubid, koos rohke alkoholi tarbimisega, ei sobi džässi jaoks ning need on meeleteult ülerahvastatud. Tihti on raske lavale näha ning, kui esinejat ei näe, siis võiks ju üldse kodus plaati kuulata. Nii täna kui ka Rock Cafes käsutavad turvamehed inimesi, et siin ja siin ei tohi olla, kuigi pole kohta ka kuhgile mujale minna. Loodan siiralt, et olukord paraneb peatselt.”

Paul (21), üliõpilane: „Kontsert oli ülikõva, ma ei ole ammu nii head esinejat siin Tallinnas kuulanud. Täitsa lõpp, mis tehnika sellel mehel on. Kui nii võtta, siis mida erilist on ühes kitarriga mehes, aga tema mäng lummab täiesti. Need teised tegelased, kes pärast tulid, olid ka hästi lahedad. Parim kontsert siiani.“

Katre (39), raamatupidaja: „Mul on Gonzaleze paat kodus plaadimängijas, kuulan seda õhtuti enne magamaminekut. Hea meel, et teda ka live’is näha saab. Mulle meeldivad eriti tema laulusõnad, need on nii rahustavad. Kontsert ise oli hästi mõnus, ainult ei meeldinud see, et algus venis ja Gonzalez ise alles pea poolteist tundi hiljem lavale jõudis.“

Sigrid (18), õpilane: „Mulle nii meeldis. Ja show meeldis ka, kui teise loo ajal see tagajalgadel tantsiv koer ekraanile ilmus, see oli nii armas. Ma ei olnud Gonzálezt varem kuulnud, tulin sõbraga kaasa ja ei kahetse absoluutselt. Külmavärinad tulid kuulates peale. Aga mulle meeldis see soojendusesineja ka, selline vanaaegne folk.“

Lauri (23), IT-tegelane: „Äärmiselt karismaatiline esineja, meenutas mulle natuke isegi Nick Drake’i. Ma ei ole just suur folgi sõber, aga González’i versioon meeldis väga. Ja no need taustamuusikud olid ka head, eriti too tüdruk selle kummalise pilliga. Show oli ka hea, oli mida vaadata. Vägev!“

José González
Pühapäev, 27. aprill Club Hollywood kell 18.00

Koosseis:
José González, laul ja kitarr
Erik Bodin, percussion
Yukimi Nagamo, taustavokaal