Kontserdikaja: JK: Kidjo kontserdil sai igaühest hetkeks aafriklane

28. aprill 2008

Kindlasti eestlased ei näe tihti sellist energiat ja temperamenti laval ning niivõrd intensiivset suhtlemist publikuga nagu tegi seda Angelique Kidjo.

Jazzkaar on pakkunud poolteise nädala jooksul mitmeid tipphetki. Aafrika muusikat maailmas populariseeriva Angelique Kidjo kontsert 26. aprillil Rock Cafes oli kindlasti üks neist, mida pikisilmi oodati.

Publikult uurisid arvamusi Katre Pilvinski, Laura Paju, Helene Urva ja Ivo Heinloo.

Uskumatult vitaalne Benini päritolu lauljanna ei teinud Tallinnas hinnaalandust ning sama kehtib tema bändikaaslaste kohta. Kidjo kontserdist kujunes rahvapidu, kus lauljatar ei pidanud paljuks ise rahva sekka minna ega ka osa lavaesisest publikust lavale kutsuda.

Kui tihtipeale jäävad taolise kaliibriga staarid publiku jaoks natuke külmaks, kaugeks ja kättesaamatuks, siis Kidjo muutus esimestest lavalviibimise hetkedest Rock Cafesse kogunenud kuulajaskonna jaoks omaseks ja soojaks, nagu oleks tegu vana tuttavaga.

Aafrika rõõmsad ja kuumad rütmid äratasid ilmselt nii mõnegi eestlase talveunest. Väljamüüdud Rock Cafe oli rahvast pilgeni täis ning lauljatari poolt kontserdi algul rahvale lubatud pidu ei jäänud tulemata.

Kidjo võimas ja isikupärane hääl ning uskumatult karismaatiline isiksus koostöös elava taustabändiga pani rahva juba kontserdi alguses kaasa elama. Lisaks muusikale tõi Kidjo publikuni ka oma rahusõnumi ja nii uskumatu kui see ka pole, laulis terve saal nagu ühest suust Aafrika rahuliku tuleviku nimel kaasa. Karismaatilisel ja ülienergilisel Kidjol õnnestus esiridade publikut ka lavale kaasa tantsima kutsuda, sealjuures tunduva naiste ülekaaluga, kommentaariks argadele Eesti meestele: „You think you rule the world – no, no, WE rule the world! (Te arvate, et te valitsete maailma – ei, ei, hoopis meie valitseme maailma!).“

Erinevalt tavapärasest tantsis, plaksutas ja laulis kaasa ka see osa publikust, kes parajast baarist jooki tellis või lavaesiest kaugemal muusikat nautis, rääkimata riidehoiu töötajatest ja turvameestest. Rahva tungival palvel mängiti ka mõned lisalood.

Publik arvas nii:

Mart Mardisalu, meelelahutustegelane: “Suurepärane rütm. Olen artistiga varemalt tuttav, mõned plaadid on kodus olemas ja kuulatud. Saalis olev vahetu energia on fantastiline, see on ka põhjus, miks siia tulin. Midagi ürgset, mis kandub saali edasi. See, kuidas ta publikuga suhtles, oli kirikliku muusika sõpradele võib-olla midagi Linnahalli lavalt tuttavat. Samas töötas see väga hästi.”

Jaak Sooäär, kitarrist:”Tean Kidjot juba ammusest ajast, seetõttu ei olnud see mulle üllatus. Olen näinud üht tema kontserti televisioonist. Taustalauljad olid põnevad. Mulle endale meeldivad tema esimesed plaadid rohkem kui viimased.”

Kaja (32), keskkonnaspetsialist:„Ootasin džässkontserti. Käisin mõned aastad tagasi Jazzkaarel Coco Mbassit vaatamas ning ootasin midagi sarnast. Kuid Angélique Kidjo oli sootuks midagi muud. Kontserdi mulje oli pigem show kui muusika. Kindlasti eestlased ei näe tihti sellist energiat ja temperamenti laval ning niivõrd intensiivset suhtlemist publikuga. Ühel hetkel tundus ta tõelise peace maker’ina (rahutegija – toim.), rääkides rahust ja sõprusest maailmas, kuid järgmisel hetkel ülistas ta kaubanduskeskuseid ja šoppamist. Seega jättis ta vastandliku mulje.”

Jaan (25), riigiametnik ja pühapäeva-kitarrist:„Kontserdi parim osa oli kitarrist Joao Motta. Nautisin tema mängu head tehnilist taset. Tema soolo oli tänase õhtu tipphetk. Kontsert tervikuna oli väga kirev, segu afropopist, džässist, rokist ja gospelist ning Kidjol on võimas ja tugev hääl. Ehk ootasin kontserdilt natuke rohkem süvitsi minekut.”

Tarmo (27), kinnisvaramaakler:„Angélique Kidjo andis väga põneva etteaste, millist ma pole varem näinud. Ta on väga elav laval ja hea suhtleja publikuga. Tema muusika polnud siiski päris minu maitse. Minu tüdruksõber avaldas survet kontserdile tulla. Kuid lõppkokkuvõttes oli see väga valgustav kogemus. Olen käinud päris mitmetel džässkontsertidel ning eelistan natuke rahulikumat stiili.”

Artur (33), erasektorist ja Kadi, riigiametnik:„Elav esinemine. Ma olen teda varem näinud tegelikult, aga tema lavaliikumine ja rütmid ja karisma olid väga tore kõik kokku. Me peame kodus veel seda läbi elama ja seedima…“

Jekaterina (29), üliõpilane:„Ma tahaks, et mul oleks sama palju energiat kui lauljal tema vanuses. Väga üllatav, ma ei oodanud, et lavalt tuleb nii palju energiat ja võimu. Ja muidugi ta laulab ka super hästi. Ma ei ole eriti kuulanud tema plaate enne, aga see on väga suur ja meeldiv üllatus minu jaoks.“

Silja (20), fotograaf:„See muusika pani mõtlema, et võib-olla jazz isegi kõlbab kuulata, tavaliselt mulle on tundunud, et ei kõlba. Need negatiivsed kogemused on olnud sellised, et mingid taadid istuvad koos või siis mingi Leedu tädi kriiskab tund aega järjest. Aga siin on mõnus keskkond ja publiku kaasamine, eksootika Aafrikast, mitte kuskilt Taanimaalt või…“

Taavi (26), ettevõtja:„Aafrika tuli silme ette. Suurepärane. Ületas ootused. Loodan, et järgmine kord kui lähen Jazzkaarele, on sama hea. Ma polegi näinud nii julget ja vahetut publikuga suhtlemist varem. Need inimesed, kes lavale läksid tantsima, ei teeks seda ilmselt kusagil mujal kui siin täna selles olukorras.“

Raiko (29), catering:„Väga tore. Energia oli laval, hästi palju energiat. Bändi juht oli nii energiline, tema oli see, kes kogu asja elama pani. Muidugi trummarid ka – täiesti hullud vennad!“

Anu (39) ja Marlin (39), ettevõtja:”Afro-emotsioon. Energia! Me tahaksime Aafrikasse minna kohe. Nad panid elama, kütsid üles, näitasid, et iga inimene on ilus ja lahe. Ei teinud mingit valikut, kutsusid kõiki lavale. Nad olid vahetud. Ja see emotsioon ongi see, mis annab nii palju juurde – tunne läheb edasi! Laulja oli muidugi üle kõige, trummarid ka. Kidramehi olen nagu paremaid ka näinud. Aga koos punt oli lahe. See fiiling oli hea. See nende oma energia. Kuidas nad kaasa tõmbasid ja koos mängisid publikut osaks selleks tegid. Hästi vahva!“

Maali (29), MTÜ reggae.ee esindaja:„Mul ei ole sõnu ausalt öeldes! Terve see nädal on olnud hästi lahe, sest Clazzis on olnud kogu Jazzkaare jam-session igal õhtul ja me öösel oleme üleval ja päeval magame. See on esimene kontsert, mis ma kuskil mujal olen kuulamas käinud.
Angélique Kidjo on fantastiline naine ja fantastiline isik. Ma olin kevadel kaks kuud Beninis, mis on tema sünnikoht ja väga tore oli. Mul ei õnnestunud küll Beninis ühtegi tema plaati saada, see on täielik defitsiit seal. Ma lihtsalt teadsin, et see kontsert tuleb uskumatult lahe ja selleks ma tulingi siia. See vahetu siirus ja rõõm: ta ise tunneb rõõmu sellest, mida ta teeb ja see ongi põhiline.“