JK: Kontsert nagu intriige täis romaan

30. aprill 2010

“Mis stiilis lugu kõlab järgmisena Youn Sun Nah – Ulf Wakeniuse kontserdil?” oleks festivali parim viktoriiniküsimus. Duo kontserdil ei kajastunud mitte ainult kõik vikerkaarevärvid, vaid ka nende vahel asuvad pooltoonid.

“Mis stiilis lugu kõlab järgmisena Youn Sun Nah – Ulf Wakeniuse kontserdil?” oleks festivali parim viktoriiniküsimus. Duo kontserdil ei kajastunud mitte ainult kõik vikerkaarevärvid, vaid ka nende vahel asuvad pooltoonid.

Kontserdist kirjutab Ivo Heinloo.

Kui hüpe Prantsuse chanson’ist Korea rahvalaulu juurde ei tundu teile piisavalt ekstreemne, siis palast “My Favourite Things” Brasiilia muusikani ulatuv spagaat on seda kindlasti.

Vapustava hääleulatusega Youn Sun Nah’ ja Rootsi džässikorüfee Ulf Wakeniuse etteaste oli algul ehmatavalt intiimne võrdlemisi suure lava ja saali kohta, ent see mulje hajus, asendudes pinevusega, mis tekib põnevat ja intriige täis romaani lugedes. Miski ei reetnud seda, mis järgmise nurga taga ootab enne, kui pöörang juba toimunud oli. Mixed bag on inglise keeles leiduv sobiv väljend antud sündmuse kirjeldamiseks ning see on veel väga pehmelt öeldud.

Wakeniuse soolosid oleks võinud veel tunde kuulata, ent paraku trumpasid Nah’ oskused ta seekord üle. Kontserdi avanud Esbjörn Svenssoni sulest pärinev “Love is Real” häälestas küll kontserti tervikuna silmas pidades valele lainele, ent Wakeniuse country-armastus lõi hiljem veel välja korduvalt – mõned tema vastavad lick’id tundusid kergelt šabloonsetena. Mis see “Love is Real” muud ongi kui üks kantrilugu ja mis seal salata – albumil, mille jaoks Wakenius tolle pala salvestas, on palju paremaid Svenssoni lugusid peal.

Ilma lisaviguriteta puhtakustilisele kavale pole loomulikult ette heita midagi. Vokalisti ja instrumentalisti koostöös kujuneb vokalist tihti atraktiivsemaks, ükskõik kui hiilgava pillimehega ta lava ka ei jagaks. Kui aastaid tagasi Archie Sheppi-Mina Agossi kollaboratsiooni kuuldes oli kokteilis minu maitse jaoks liiga vähe Sheppi ja liiga palju Agossit, siis nüüd oli Nah Wakeniusele midagi tunduvalt enamat kui vaid lihtlabane sparringupartner. Nende köitev paarismäng leidis silmnähtavalt ka publiku toetuse, kuigi pisut leigemal kujul kui päev varem Dianne Reeves’i kontserdil.

29. aprill Vene Kultuurikeskuses
Youn Sun Nah – vokaal
Ulf Wakenius – kitarr

Vaata lisaks:
Fotod kontserdist