2007. aasta Jazzkaar sai ütlemata positiivselt kokku võetud, ootamatused ja täidetud ootused käsikäes. Lillepaviljonis toimunut vahendab Helen Oja.
Tänavusele Jazzkaarele pandi laupäeva õhtul punkt tantsuga Lillepaviljonis. Õhtu mängisid meeldejäävaks neli turntablistist plaadikeerutajat Prantsusmaalt – Birdy Nam Nam – ning bossamaiguga ladinarütmiline soomlaste koosseis nime all Dalindeo.
Õhtu toob teieni Helen Oja.
Birdy Nam Nam – DJ Little Mike, DJ Pone, DJ Need ning DJ Crazy B – näitas iseloomu ja leidis lava äärde kogunenud kuulajatega kontakti juba esimestes lugudes, millest üks tantsulisem kui teine. Lugu grupi esimeselt albumilt „Too much skunk tonight“, ning publik kuulis juba esimest soolot plaadimängijal, noort DJ Pone’i bassihelisid provotseerimas. Moment hiljem tundis ta puldi taga suhtlemisaltina huvi, kas rahvale nende biit ja intensiivsus ka meeldib. Kuuldu järgi polnud lätlaste publik nende eelneval esinemisel muusikaga väga suhestunud.
Lillepaviljoni õhkkond jäi hea sõnaga meelde – suurtest akendest paistev kullakarva taevas mere kohal, prantslaste käe alt läbi libisenud elektro ja hip-hop klubilikus paviljoniruumis, entusiastlikud tantsijad neliku nina all ja süvenenud kuulajad kaugemal häirimatuses. Kaasakiskuvaks sai „Escape“, milles „trummisoolo“ plaadimängijal tegi pikajuukseline DJ Little Mike.
Kui esimesed lood olid täiesti biidivaldsed ja raskemoelised, siis peagi lasti kõlada lool, mis oli ühendavaks lüliks neliku ja festivali vahel – mängiti jazzilugu. Nelja turntablisti asemel oli publiku ees selle lühikese loo ajal kaks. Läbi ja lõhki klubimuusika, mürts-ja-pauk-konteksti maandus lugu kontrastselt, aga hea vahepalana. Jatsukillust sai alguse soolo ja duotamine, nelja DJ-d korraga reas enam suurt ei näinudki.
Korraga tõusis plaadimängijate ja pultide ümbert suitsu, „instrumendid“ vaikisid. Juhtmed, mis ühendasid prantslaste tehnikat Lillepaviljoni omaga, põlesid läbi. Pooletunnine paus, lavaäärne lakkamatu sigin-sagin jäi prantslastele tulemuseta ning nime Birdy Nam Nam’i lõppu oli selleks õhtuks punkt pandud. Ilmselgelt kiiremini, kui keegi seda oleks soovinud.
Osa publikust pidas küll õigeks lahkuda pärast tehnilist äpardust, kuid Dalindeo maru etteaste toimus. Seksteti muusikasse sisseelamiseks võttis publik endale natukene aega, kuid varsti kohtas silm soomlaste erakordselt särtsaka esituse taktis õõtsujaid, muie näol. Prantslaste temperamendile vastandus omanäoline ladinapärasus. „Grupi olulisemaid hääli,“ nagu tutvustas komponeerija ja kitarrist Valtteri Pöyhönen Petri Puolitaivalit flöödil. Viimase soolod ning trompetist Jose Mäenpää privaatsed hetked trompetil õhkusid millesti hulga traditsioonilisemast ja ehk lihtsamini ruumis johtuvast muusikast. Trummikomplektil lisas olukorrale vunki Jaska Lukkarinen, äärmiselt eksootilist võnget levitas Rasmus Pailos perkussioonidel.
Vaatamata tehnilistele probleemidele oli sound väga hea. Lava ette olid vaimustust avaldama jäänud fanatid, kes jatsufestivalist viimast soovisid saada. Inimestele läks suurepäraselt peale Lukkarineni lõputult pikk trummisoolo. Kahtlemata ei ole Dalindeo nöol tegemist tavaliste põhjanaabritega, võib lausuda rahva seast kuuldut arvesse võttes.
Osa kohalolnutele kujunes Birdy Nam Nam’i äkiliselt alanud, tabav ja paraku lühike esinemine omapärasemaks elamuseks. 2007. aasta Jazzkaar sai ütlemata positiivselt kokku võetud, ootamatused ja täidetud ootused käsikäes.
Birdy Nam Nam ja Dalindeo 28. aprillil Tallinna Lillepaviljonis
Koosseis:
Birdy Nam Nam
plaadimängijatel DJ Little Mike, DJ Pone, DJ Need, DJ Crazy B
Dalindeo
Valtteri Pöyhönen (kitarr)
Jose Mäenpää (trompet)
Petri Puolitaival (flööt)
Pekka Lehti (bass)
Rasmus Pailos (löökpillid)
Jaska Lukkarinen (trummid)