JK: Marcos Valle käib ajaga kaasas

29. aprill 2007

Mulle meeldib, kui mu lauludesse pannakse kaverdades midagi uut. Mulle ei meeldi asjad minevikus. See mis on läinud, on läinud. See, mis on uus, elab edasi. Vestluse Marcos Vallega toob teieni Mari Hiiemäe.

Populaarne Brasiilia laulja ning helilooja Marcos Valle võtab ajastute muutumist igati tervitatava nähtusena. Valle muusikukarjäär on kestnud rohkem kui nelikümmend aastat ning ta annab jätkuvalt rohkem kui sada kontserti aastas. Valle, kes on aluse pannud mitmele bossa nova hittloole, mida on loendamatul hulgal kaverdatud, peab sammu muusika teisenemisega ajas. Noore publiku muutuv maitse inspireerib teda aina uusi lugusid looma ning oma muusikat maailmale pakkuma.

Pärast esinemist “Estonia” teatri kontserdisaalis oli Valle nõus jazzkaar.ee jaoks oma muusika eripärast ning olemusest pisut rääkima. Marcos Vallega vestles Mari Hiiemäe.

Kas Su muusika sobib paremini kontserdisaalidesse või tantsupõrandale?

Usun, et mõlemale. Minu muusika on samaaegselt kombinatsioon rütmist, meloodiast ning harmooniatest, selles on erinevaid mõjutusi klassikalisest ja pop-muusikast. Selle rütm paneb inimesed muusikat jälgima. Minu muusika sobib lihtsalt kuulamiseks ning kui tekib soov ka tantsida, siis peab olema sellleks võimalus. Ma saan valida ja muuta oma kava piisavalt, et see sobiks erinevatesse kohtadesse.

Millest Su laulud räägivad?

Erinevatest asjadest. Vahel õnnest ja headest asjadest, ilust ja nagu bossanoovale sobib, siis armastusest ning inimestest, kellele see meeldib. Samas räägivad lood ka sotsiaalsetest probleemidest. Loon laule kõigest mõtlemapanevast, kõigest, mis mind köidab ja puudutab.

Mida arvad Sinu muusika kaverdamisest noorte muusikute poolt, kui nad panevad Sinu tehtud lood hoopis teisiti kõlama?

Olen sellega väga rahul. Mulle meeldib, kui lauludesse pannakse midagi uut. Mulle ei meeldi asjad minevikus. See mis on läinud, on läinud. See, mis on uus, elab edasi. Ka minu laulude remiksid tähendavad, et minu laulud elavad uutena edasi ning saavad võimaluse publikuni jõuda ning neile meeldida. Publik on uus ning uus generatsioon tahab teistsugust lähenemist. Oleks tobe neile mitte seda pakkuda. See stimuleerib mind ka teistmoodi looma. Uus generatsioon leiaks kiirelt uued laulukirjutajad, kui ma ei suudaks muutuda. Nii on see hea neile ja nii see meeldib ka mulle. Samamoodi õpin ma ka noortelt muusikutelt.

Mida Patricia (bändi noor naislaulja) on Sulle õpetanud, mida Sa teie ühisest koostööst oled saanud?

Kui ma selle bändi lõin, siis ma tahtsin kindlasti, et selles oleks naislaulja. Juba enne seda bändi olen ma alati soovinud, et minu bändis oleks ka naine. Varem laulis mu õde minuga sageli koos, samuti mu eksabikaasa. Ma teadsin Patriciat ning kui ma proovisin temaga koos laulda, siis selgus, et meie hääled sobivad suurepäraselt kokku. Nüüd on ta bändiliiige ning oleme palju esinenud, see tuleb koos väga sujuvalt välja.

Kumb instrumentidest on Sulle olulisem, kitarr või klaver?

Klaver oli mu esimene pill, mida ma mängima õppisin. Ma alustasin klassikalise muusikaga ning tegelesin sellega nii kaksteist kuni viisteist aastat. Ma olin väga noor, viieaastane, kui ma alustasin klaveriga klassikalise muusika õpinguid. Hiljem jõudsin õppida ka akordionimängu ja veel hiljem kitarri. Kindlasti on mõlemad pillid väga olulised, kuna pooled mu lauludest on kirjutatud kitarriga esitamiseks ning pooled klaveri jaoks. Aga kui sa küsid, et milline minu enda jaoks on olulisem, siis arvan, et klaver. Klaver on instrumendina põnevam ning kui ma kirjutan laule suurema koosseisu või orkestri jaoks, siis ma eelistan klaverit.

Mis Sa arvad, kas Sinu muusika on tänapäeval populaarsem Brasiilias või väljaspool seda?

Elan Rio de Janeiros, Brasiilias. Minu karjäär on olnud seal juba 40 aasta pikkune ning seal tunnevad mind inimesed väga hästi. Erinevad generatsioonid. Euroopas sain ma tuntuks hilistel seitsmekümnendatel, niisiis veidi hiljem. Praegu ma ütleks, et huvi minu muusika vastu on ühtviisi suur nii siin kui ka seal. Seal olen ma tuntud tänu oma pikale karjäärile ja sellele, et olen kogu aeg olemas, aga Euroopas on huvi minu vastu nii suur, et ma ei oska ühest vastust anda.

Mis mulje jättis Sulle Eesti publik?

See oli hämmastav. Ma ei olnud siin varem kunagi mänginud ega osanud oodata, mismoodi nad minu muusika vastu võtavad. See oli fantastiline. Tavaliselt ei ole publiku mõttes suurt vahet, kus mängida. Mõned kohad on siiski erilisemad ja põnevamad, vahel tekitab see erilise tunde. Ma olen rõõmus, et Euroopas minu muusika publikule meeldib. Siinses teatrimajas (Estonia kontserdisaalis) oli kaunis mõnus esineda. See on minu esimene kontsert praegu, alustan tuuri Euroopas, mis kestab kuu aega. Esimeseks kontserdiks oli see väga hea.

Kui palju kontserte Sul aastas on?

Tavaliselt on mul aasta jooksul mõni Euroopa tuur, nii kahekümne esinemisega või ka vähemaga. Brasiilias esinen ma aga kogu aeg, julgesti kaks korda nädalas. Kui palju neid aasta peale kokku tuleb… seitse-kaheksakümmend küll. Kui väliskontserdid ka juurde panna, siis sadakond või rohkem.

Millistes paikades Sa kodumaal esined?

Vahel suurtes kontserdisaalides ja teatrites nagu see siin, vahel festivalidel, jazziklubides, rannapidudel. Vahel on suur publikuhulk, vahel pisike. See kõik annab erineva tunnetuse ning vastavalt sellele muudan oma esinemiskava. Niisugune nagu on esinemismeeleolu, selline tuleb ka mu kontsert.

Kui palju Sa improviseerid esinedes?

Üsna palju. Kirjutan bändi jaoks loo, mida nad peaksid tegema, kui me lavale läheme, aga selle improvisatsiooniosa täidab igaüks ise. See on kõigil vaba. Kui mängida iga kord sama asja, siis see muutub igavaks. Esiteks meile enestele ning ka publikule, kui on selline publik, kes on meid rohkem kuulnud. Me muutume kogu aeg koos aja, koha ja publikuga.

Marcos Valle ansambel
28. aprillil kell 16.00 Estonia kontserdisaalis

Marcos Valle – laul, klahvpillid, kitarr
Patricia Alvi – laul
Jesse Sadoc – trompet
Renato Franco – saksofon, flööt
Mazinho Ventura – bass
Jose Renato Calmon – trummid