JK: Maria Faust pani mehed oma pilli järgi tantsima

22. aprill 2009

Rütmikonveier lükatakse kord käima, kord seisma; trummar kõlistab jämedate kettidega; tenorsaksofon toob kuuldavale popsuvaid-plaksuvaid helisid; pianist mätsib otsekui tainast muljudes klaveri ülemisi klahve klasterakordideks. Kontserdi toob teieni Marje Ingel.

Esmaspäeva õhtul, 20. aprillil kell 18.30 Kumu auditooriumis sai jazzipublik kuulda Maria Faust Groupi.

Kontserdist annab ülevaate Marje Ingel.

Maria Faust kirjeldab oma muusikat rongina, mis sööstab tundmatusse. Kui nii, siis pole kahtlust, millist ametit Maria ise selles rongis peab: loomulikult on ta vedurijuht, samal ajal, kui pillimehed palehigis sütt ahju kühveldavad. Naljaga pooleks võiks teda nimetada isegi moodsaks orjapidajaks, sest ansamblikaaslastelt silmaga nähtavaid füüsilisi pingutusi nõudvate pillipartiide kõrval jäävad Maria enda sooritused väliselt mõõdukaks ning iga järjekordse energiamahuka pala lõppemisele reageerib ta üksnes naeratusega.

Kui naljad kõrvale jätta, siis tuleb muusikutele au anda – füüsiliselt niivõrd nõudlike teoste esitamine kontserdil järjest on omamoodi vägitükk, mille sooritamisega vaevalt keegi nõustuks, kui see muusika talle endale ei meeldiks.

Kontserdi algus on petlikult tasane: bassist Adam Pultz Melbye alustab üksi, veidi aja pärast tuleb lavale ka Maria Faust ning demonstreerib oma altsaksofonil ilusat mahlakat tooni. Hiljem lisanduvad teisedki pillid ning pala omandab puhangulistest improvisatsioonidest kantud free-jazziliku ilme. Seda siiski mitte kauaks, sest rütmipulss pannakse käima ja lugu jätkub rockiliku energiaga. See on aga alles algus. Järgmise teose märksõnadeks võiksid olla “matuseorkester” ja “puujalaga valss”. Maria Fausti sõnul on kaks esimest lugu pärit uuest projektist, kus jalgratastele ja orkestrile kirjutatud muusika on inspireeritud inimese pulsist, hingamisest ja füüsilisest pingutusest.

Füüsilised pingutused pillimeeste jaoks aga siit alles algavad. Pala „Warrior horse“ ehk „Sõdalane hobune“ olevat inspireeritud naistest (ehk peab Maria ennastki lahinguratsuks?). Terasemal kuulamisel tuvastab kõrv veel teisegi inspiratsiooniallika: „Warrior horse“ on suguluses Ellingtoni „Caravaniga“, ajuti tundub „Sõdalashobune“ lausa tolle kuulsa pala parafraasina.

Järgmine „pisiteos“, nagu Maria Faust ütleb, kannab eneseiroonilist pealkirja „Jõudu!“. Üsna tüüpilise puhkpilliteosena algav lugu kasvab kaoseks, kus kõik peale Maria puhuvad peaaegu oma kopsud välja… ning siis võtab järje üle kurblik-poeetiline klaver, millega samas meeleolus liituvad ka puhkpillid, nagu poleks midagi juhtunud. Siin kangastub Maria Fausti Grupi muusika mulle mitte kiirrongina kihutavana, vaid pigem vankumatult silmapiirile ja tulevikule vastu sammuvana, saagu mis saab. Spetsiaalselt televisioonile kirjutatud „tantsuloos“ (mis siiski tagasi lükati) võistlevad klaver, bass ja trummid omakorda kiiruses ja valjuses. Adam Pultz Melbye rebib kontrabassi keeli niisuguse metsiku energiaga nagu võiks ta need kohe-kohe puruks tõmmata.

Kokkuvõttes jätab Maria Fausti Grupi kontsert mulje ansamblist kui kaosevabrikust: rütmikonveier lükatakse kord käima, kord seisma; trummar kõlistab jämedate kettidega; tenorsaksofon toob kuuldavale popsuvaid-plaksuvaid helisid; pianist mätsib otsekui tainast muljudes klaveri ülemisi klahve klasterakordideks; ning baritonsaksofon näib imiteerivat oma saba taga ajavat raevukat koera, kes kogemata saba hammustades samal ajal valust niuksatab.

Kogu selle mürgli keskel äratab hämmeldust, et Maria ise jääb alati rahulikuks niiditõmbajaks ning väejuhiks, tema saksofon ei lõrise, haugu ega hammusta. Siiski tunnustab ta end “tühjaks puhunud” baritonsaksofonisti Tormod Melaas Holmi ja nõuab talle publikult aplausi.

Pöörane muusika, pöörane kontsert, millel publik ei taha lõppeda lasta. Esinejad plaksutatakse tagasi ja lisapalaks kõlab Maria Fausti eelmisel suvel ilmunud debüütplaadi „Bitchslap Boogie“ nimilugu. Lõpp on efektne: pärast lärmakat lugu mängitakse lõpus paar üksikut lühidat nooti ning kontrabass keerab kriginaga pilli häälestuskruvi. Andes justkui mõista, et nüüd võivad kuulajad oma pingul meeled lõdvemaks lasta.

Maria Faust Group 20. aprillil kell 18.30 Kumu auditooriumis

Koosseis:
Maria Faust – altsaksofon
Tormod Melaas Holm – baritonsaksofon
Thomas Caudery – trompet
Lars Greve – tenorsaksofon
Markus Pesonen – kitarr
Morten Pedersen – klaver
Adam Pultz Melbye – kontrabass
Håkon Berre – trummid