JK: Mitchelli laulud Liisi Koiksoni huultel

28. aprill 2007

Liisi Koikson võttis Joni Mitchelli elu ja loomingut tutvustades endale justkui vahendajarolli ega kirjutanud kena kontserdielamust enese teeneks. Mari Hiiemäe teeb ülevaate kontserdist.

Liisi Koiksoni 26. aprillil Vene Kultuurikeskuses esitatud kava Joni Mitchelli lauludest oli ühtaegu kaunis ning hariv. Kuna oma sisult oli kava pühendatud Mitchellile, siis oli see kontsert samavõrd Mitchelli kui Koiksoni oma, kuigi laulud kõlasid siiski Liisi suu läbi. Koikson andis publikule ilmeka ülevaate Joni Mitchelli elust ja loomingust ning avaldas kontserdi lõpul lootust, et publik sel päeval tema lemmiku kohta varasemast rohkem teada sai.

Kontserti kirjeldab Mari Hiiemäe.

Liisi Koikson rääkis lauludele täienduseks vahepalasid Mitchelli elu erinevatest perioodidest ning andis selgitusi, mis meeleolus ning taustsüsteemis üks või teine lugu valminud on. Sel moel võttis Koikson endale pigem vahendajarolli ega kirjutanud kena kontserdielamust enese teeneks.

Kontserdil valitses laulude iseloomust tingitud intiimne meeleolu. Juba esimesest palast “Help me!” sisenes armastuseteema ning ühel või teisel kujul jätkus see terve kontserdi vältel – kas armastuse ootuse või selle puudumisena, pärastise kahetsuse või olukorraga leppimisena.

Mitchelli väga rikkaliku teksti ja tähendusega lood rääkisid janunemisest ärakuulamise ja inimliku läheduse järele ega muutunud ülemäära magusaks. Laulude sõnumist kõlas läbi illusioonideta hetketunnetus ja kahe jalaga maas olemine, neis oli naeru läbi pisarate, eneseirooniat ja käegalöömist.

Mitchelli kaunis muusika jõudis Koiksoni suu läbi paljudele kuulajatele üsna lähedale. Publik sukeldus samavõrd nii tempokamate ja rõõmsate laulude kui ka kaeblevate ballaadide sõnumisse.

Koikson ise elas Mitchelli maailma muidugi kõige tugevamini sisse. Laulis suletud silmil ning kuigi ta mõjus lühikesse punasesse kleidikesse riietatuna tütarlapselikult, suutis ta oma häälega Mitchelli kibeduse ja elutarkuse kuulajatele edasi anda.

Ainuke vallatu blues esinemiskavas – “Twisted” – sai tugevama aplausi osaliseks, nagu üldse kiiremad lood. Koiksoni stiil ei paistnud see küll olevat, tema loojanatuur on bluusimaailmast mahedam, kuid Mitchelli muusika varjundite näitamiseks oli see omal kohal. Blues’i laulmiseks polnud Koiksoni hääles vajalikku rämedust ning kuigi ta laulis küll noodid õigesse paika, tundus ta veenva esituse tarvis pisut liiga korralik.

Taustalaulja Marvi Vallaste lisamine andis kontserdile värvi juurde. Vallaste osa oli kogu ettevõtmises küll väikene, kuid taustvokaal muutis üldise kõlapildi rikkalikumaks. Kahekesi loodi kauneid kujutluspilte, mis panid publiku ehk ka oma elu ja valikute üle järele mõtlema.

Liisi Koikson ja ansambel
“Tribute to Joni Mitchell”
26. aprillil kell 18.00 Vene Kultuurikeskuses

Liisi Koikson – laul
Siim Aimla – saksofonid ja flööt
Marek Talts – kitarr
Raun Juurikas – klahvpillid
Mingo Rajandi – kontrabass Ahto Abner – trummid