Kontserdikaja: JK: Muusikud ja maalijad ühise perena laval koos

21. aprill 2009

Hääl publikust: Muusikud ja maalijad olid lava peal nagu üks pere. Arvamusi kogus Andra Roosmets.

19. aprillil kell 12.00 kohtusid KUMU auditooriumis helikunst ja maalikunst. Muusikat tegi Siim Aimla kvartett, kelle sillerdavast jazz’ist inspireeritud noored Tartu Lastekunstikoolist, Pelgulinna Kunstigümnaasiumist ja Sally Stuudiost helid värvide abil paberile kandsid. 45 minuti jooksul sündis kolm suhteliselt erinevat maali.

Maalidest said omakorda inspiratsiooni muusikud – Siim Aimla saksofonil, Ara Yaralyan kontrabassil, Hele-Riin Uib vibrafonil ja Reigo Ahven trummidel muutsid värvid ja kujundid oma instrumentidega tagasi muusikaks.
Ansambel valis oma lemmikuks Pelgulinna Kunstigümnaasiumi tüdrukute maali, publiku lemmiku tiitli said teised kaks gruppi.

Kunstnike ja pealtvaatajate muljeid küsis Andra Roosmets.

Minni (19), Tartu Lastekunstikool:
See oli väga meeldiv ja huvitav kogemus. Väga mõnus oli maalida nii, et muusika inspireeris. Muusika on alati kunstnikke inspireerinud ja mul on näiteks alati kontsertidel raske paigal istuda, sest ei saa ju joonistada. See muusika oli tõesti väga hea, väga professionaalsete muusikute tehtud.

Smeele (16), Sally Stuudio:
Päris võõras olukord oli nii laval muusikute kõrval maalida, aga kokkuvõttes oli tunne ikka väga mõnus. Muidugi muusika inspireeris väga.

Karolin (17), Pelgulinna Kunstigümnaasium:
Mulle väga meeldis. Ma arvan, et sellist võimalust enam ei tule, et saan otse muusika sees maalida. See muusika pani täiesti unustama, et siin on publik, ja tegin lihtsalt seda, mis pähe tuli. Muidugi oleme väga rahul, et võitsime muusikute preemia!

Leelo (32), muusikaõpetaja:
Minule meeldis väga, väikesele tütrele meeldis samuti. Pildid, mis valmis said, olid väga huvitavad. See, kuidas laval suhtlemine käis, see oli ka põnev. Nagu üks pere olid muusikud ja maalijad lava peal.

Liina:
Tore ettevõtmine. Eelmisel korral oli kunstihoones nii, et maalimine toimus publiku selja taga ja ei näinud seda, nüüd oli selles mõttes korraldus palju parem, et sai jälgida pidevalt seda, mis toimus. See oli väga huvitav.

Björn Eriksson:
Ma arvan, et see tore, et sellised kaks asja on kokku liidetud ja omavahel kombineeritud. See teeb kuulamise ja vaatamise lõbusamaks. See on väga hea idee. Valminud pildid meeldivad mulle ka. Arvan, et see, mis muusikute preemia sai, ongi parim.