JK: Nicola Parov Quartet andis unustamatu kontserdi

22. aprill 2007

Kui Nicola Parov Quartet oleks sattunud pärimusmuusika festivalile, oleks nad olnud kindla peale suurim atraktsioon. Nüüd olid nad tõeliseks kingituseks Jazzkaare publikule, rõõmustab Ivo Heinloo.

Kui tihtilugu ei saa NO-teatri džässiklubi Jazzkaare festivali aegu ülisuure publikuhuviga kiidelda, siis laupäeva õhtul oli kitsuke keldriruum huvilistest pungil. Esines Ungari kollektiiv Nicola Parov Quartet koos imekena lauljanna Agnes Herczkuga.

Klubis toimunut vahendab Ivo Heinloo.

Smooth world music või jazzy ethno – vahet pole, kuidas nimetada seda, mida neli Ida-Euroopa meest ja ungarlannast laulja džässiklubi kontserdil esitasid. Hoogsus, kiired rütmid ja keerukad taktimõõdud on vaid mõned märksõnad, mis kuuldud muusikat iseloomustavad.

Peaasjalikult koosnes kontsert Balkani ja Ungari rahvamuusikast. Selles traditsioonis vahelduvad minoorne ja mažoorne toon kiirelt, kord on õhus traagikat, siis jälle koomikat. Kurbnaljakas maailmataju on selle regiooni elanikel veres, vahel on põhjust nutmiseks ja vahel naermiseks. Nagu elus ikka.

Bändi liider Nicola Parov ei paistnud millegi poolest staarim staar kui kõik teised laval olijad. Kuigi põhjust ju oleks. Laiema tuntuse on Parovile andnud ilmselt osalemine Riverdance’i projektis, mis pikka aega maailmas ringi tiirutanud. Selle kontserdi põhjal otsustades oli aga Parovi seostamine Riverdance’iga isegi eksitav, sest keldi muusikat laupäeva õhtul ei mängitud.

Üle hulga aja oli võimalus Nicola Parovi isikus näha multiinstrumentalisti, kes tõepoolest ongi MULTIinstrumentalist selle sõna otseses tähenduses. Kes oleks jõudnud kokku lugeda erinevaid puhk- ja keelpille, mida ta kontserdi vältel puhus või sõrmitses! Mõnest eksootilisemast instrumendist teadis Parov jutustada huvitava loo. Nii tutvus publik näiteks balkani torupilli ehk gayda’ga (NB! Selle kõla ei meenuta eriti Eesti torupilli oma). Ja ka näiteks ühe flööti meenutava pilliga, millel nimeks kaval.

Ungari lauljanna Agnes Herczku tämbrit on ennegi kiidetud. Järeleaimamatu värin tema hääles andis kõikidele lauldud lugudele erilise varjundi. Sandor Fodo mäng klaveril tõi üldisesse kõlapilti lüürilisust ning tema esitatud ballaadi kuulati hinge kinni pidades. Piisas aga ungarlasel transformeeruda löökpillimängijaks, kui ürgsed rütmid taas valla pääsesid. Heli tekitamiseks kasutas Fodo muuhulgas täiesti tavalist puust pinki, mille sound osutus väga põnevaks.

Kaks ülejäänud bändi liiget oleksid võinud pisut rohkem särada. Akordionist Szlobodan Wertetics sai end näidata vaid pika Makedoonia pulmaviisi mängimisel. Tema improviseerimine koos Paroviga trummari dikteeritud rütmis kujunes omaette nauditavaks. Hoopis varju jäi teine kitarrist.

Kui Nicola Parov Quartet oleks sattunud Eestis esinema mõnele pärimusmuusika festivalile, oleks nad olnud kindla peale suurim atraktsioon. Saatuse tahtel sattus see lõbus kamp džässifestivalile. Ja taevale tänu, sest paljud said sellest ennekuulmatu etnoelamuse osaliseks.

Nikola Parov Quartet feat. Agnes Herczku
21. aprillil kl 22 teater NO99 džässiklubis

Koosseis:
Agnes Herczku – laul
Sandor Fodo – klaver, löökpillid
Szlobodan Wertetics – akordion
Nikola Parov – kitarr, flööt, klarnet jt puhk-ja keelpillid