JK: Oreli pühalik hääl kõlas jazzi teenistuses

22. aprill 2007

Tõnu Naissoo ja Novella Hansoni kontserdikavva mahtus nii oreliimprovisatsioone kui ka vanu häid Uno Naissoo lugusid.

Novella Hansoni ja Tõnu Naissoo ühiskontsert Niguliste kirikus pakkus rahulikke meeleolusid. Kontserdimuljeid vahendab Mari Hiiemäe.

Niguliste kiriku kaunilt kajavate võlvide all sai Naissoo-Hansoni ühiskontsert pühaliku varjundi. Tõnu Naissoo soleerimine kirikuorelil valmistas kuulajad ette vaikseks mõtisklemiseks, millele järgnesid rahulikud ballaadid Novella Hansonilt.

Esimese poole kontserdist täitis Naissoo orelimäng. Avaloo järel, mis tekitas tunde, nagu algaks klassikaline orelikontsert, võttis Naissoo kiiresti suuna jazzilikematele radadele, improviseerides ning katsetades oreli võimalusi.

Lood järgnesid üksteisele ilma pikemate vahepeatuseta. Rikkalikud akordid vaheldusid ühehäälsete keerutustega ning moodustasid tugevalt kajavas kirikuruumis kosmilisi saunde. Orelihelide pühalikkus säilis. Jazzi teenistusse väänatud kirikuoreli spetsiifiline kõla, kajad ja pidevas liikumises rutakad helid säilitasid orelikontserdile omase religioossuse efekti.

Teine osa kontserdist kulges märksa maisemas õhkkonnas. Naissoo laskus kõrgelt kooripealselt alla ning jättis kirikuoreliga hüvasti. Novella Hansoni laulude saatmiseks olid esinejad otsustanud ilmaliku klaverihääle kasuks. Esinemiskava jätkus Uno Naissoo palade ning maailmajazzi standarditega, valikus domineerisid aeglased voogavad lood.

Elegantselt ning naeratust kaotamata täitis Hanson kontserdiõhtu lõpuosa maheda aldiga, millel jagus nii jõudu kui ka kergust. Ülikõlavas esinemisruumis pidi lauljanna end tagasi hoidma, et mitte üle forsseerida.

Kontsert pani publiku mõtisklema. Küps laul kasvatas kuulaja sees märksõnu nagu leidmine, andmine, nukrus, rahu ja vaikus. Leidis need üles ning otsis lahendusi. Kena kontsert pakkus võimalust end maailmamuredest natukeseks eemale viia.

21. aprill Niguliste muuseum-kontserdisaalis
Novella Hanson (laul)
Tõnu Naissoo (orel, klahvpillid)