Kontserdikaja: JK: Peedu Kass meenutas James Bondi

01. mai 2010

Alles hiljuti Roy Ayersiga koos mänginud Peedu Kassi eilne kontsert läks kodupublikule väga hinge, bänd oli sunnitud lavale naasma tervelt kaks korda.

Peedu Kass ja kontrabass käivad kokku nagu hästiriimuv luuletus. Julgeid ja sügavaid muusikamõtteid vahetas koosseis reede õhtul Vene Kultuurikeskuses.

Bändi Peedu Kass 005 juhtfiguur Peedu Kass peab end ise melanhoolseks kujuks ning usub, et see kurva muusika lembus peegeldus ka tema kontserdilt.

Publikut küsitlesid Merli Antsmaa, Andra Roosmetsja Eila Poom.

Merli Antsmaa, jazzkaar.ee reporter:
Valdavalt metalse kõlaga bänd meenutab stiililiselt James Bondi 60′ ja 70′ filmidesse sobivat cool jazzi, mida võiks isegi hellitavalt spioonijazziks kutsuda. Lood jäid mahedalt salapäraseks ning muusikud nägid väga šikid välja. Vahepeal mindi aga kulgemise teed ning nii rändasidki mõtted heliradadel. Väga hindamist väärt oli omalooming ning pikad soolod. Kontserdi lõpu eel ei tahtnud publik muusikuid ära lastagi. Paluti lisa ikka veel ja veel.

Eila Poom, jazzkaar.ee reporter:
Peedu Kass 005 pani reede õhtul Vene Kultuurikeskuse väikese saali oma meisterlike soolodega kõlama. Noor ja agar Peedu Kass pani kokku bändi, kus mängivad vaid parimad pillimehed ja Jazzkaare kontsertil esitlesid nad oma esikalbumit.
Bänd esitas Peedu Kassi enda kirjutatud lugusid, mis panid publiku huvis kuulama. Kuigi pillid mängisid väga ühtlaselt, siis oli aru saada, et selle südameks ja valitsejaks on siiski kontrabass, milleta bänd oleks olnud vaid grupp väga hästi mängivaid pillimehi. Kontrabassi soolo muutis publiku täiesti liikumatuks, kaelad õieli, et näha soleeriva pillimehe käte liikumist. Teistel hetkedel oli näha, et enam kui poolel publikust nõksus pea muusika taktis kaasa, mis on märk sellest, et esitatavad lood jõudsid kuskile sügavamasse teadvusesse.

Raivo Tafenau, saksofonist:
Peedu üllatas oma kompositsioonidega ja sellega, kui hästi ta tunnetab kolme puhkpilli. See on vapustavalt hea. Kohati natukene häiris kahe saksofoni koos improviseerimine, see mulle ei meeldi, seda võiks olla vähem. Kooslus on super, muusika on ilus, lisaks oli väga palju õhku tänu sellele, et harmooniapilli pole.

Marilin Kongo, laulja:
Väga meeldis, kuidas muusikud nii harmooniliselt kokku mängisid. Muidugi muusikud on kõik Eesti tipud ja väga tasemel. Lood olid väga andekad. Ainult head sõnad minu poolt.

Tiina (52):
Ma ei ole nii süvajazzi kuulaja. Mulle meeldib, kui bändis on ikka laulja ja klaver, aga ega sellel ka midagi viga ei olnud. Kõik mehed on ju väga head pillimängijad ja see on ikka imetlusväärne, et üks pea suudab sellised lood välja mõelda ja ka teostada. Väga osavad mehed.

Johanna (10 – kohe saab 11), õpilane:
Hästi lõbus oli ja hästi mängisid. Kõige rohkem meeldis, kuidas Peedu Kass mängis oma kontrabassi. Ma ise käin ETV mudilaskooris ja Nõmme Muusikakoolis õpin klaverit juba teist aastat. Jazzkaarel olen käinud juba kaks eelnevat aastat ka. Sellel aastal on see esimene kontsert, aga vanaemaga tahan veel minna.

Priit Juurmann ehk P Julm, DJ ja produtsent:
Mulle meeldis, et nad mängivad omaloomingut, mitte standardeid. Minu arvates on see väga positiivne.

Laura, laste- ja noortetöö koordinaator:
Hästi oluline on see, et sa tuled õige meeleoluga õiget kontserti kuulama, siis see juba teebki kontserdi heaks.

Vaata lisaks:
Intervjuu Peedu Kassiga
Kontserdi fotogalerii

30. aprill 2010. Vene Kultuurimaja väike saalis
Peedu Kass 005
Peedu Kass – kontrabass
Raul Sööt – tenorsaksofon
Daniel Aljo – tenor- ja sporansaksofon
Eduard Akulin – tromboon
eno Kollom – löökpillid