Kontserdikaja: JK: PercaDu tegi fantastilist koostööd

30. aprill 2006

Iisraeli löökpilliduo PercaDu suutis löökpillidega siduda meloodiat ja harmooniat, demonstreerides fantastilist koostööd isegi ilma silmsideta.

Laupäeva, 29. aprilli õhtul esines Rock Café’s löökpilliduo PercaDu Iisraelist. Koosseisu kuulusid kaks meest – Tomer Yariv ja Adi Morag ning kogu kontserdi vältel mängiti vaid löökriistadel. Sellist haruldast koosseisu polnud enamus publikust ilmselt veel kordagi näinud, sest uudistama olid tulnud päris paljud ning Rock Café tantsupõrand oli taas täidetud toolidega.

Muljeid jagab Jane Põvvat.

Kontsert algas Taani helilooja teosega vibrafonile ja marimbale. Seda suurepärast ja täpselt ajastatud koosmängu kuulates võis ainult aimata, kui meeletult palju aega ja vaeva olid need kaks esinejat kulutanud kõige harjutamisele, sest silmi kinni hoides oleks võinud vabalt arvata, et laval on vaid üks, väga mitme käega esineja.

Teine teos pakkus meie publiku kõrvadele kindlasti pisut rohkem. Nimelt oli tegemist Iisraelis spetsiaalselt PercaDule kirjutatud looga. Lisaks huvitavale, idamaisele pooltoonides meloodiale oli teos täis ka igasugu muid vigureid, näiteks marimba mängimine labakätega, mis kõlas äärmiselt salapäraselt. Hoolimata sellest, et laval olid ainult löökpillid, oli igal esitusele tulnud palal peale rütmi olemas ka meloodia ja harmoonia, mille tavaliselt löökpilli puhul peaaegu välistaks.

Publik jälgis lummatuna laval toimuvat. Hämmingut paistsid tekitavat nii tavapäratud instrumendid kui ka täpselt ajastatud ja sünkroonsed liigutused. Ei kulunud palju aega kui kuulajad hakkasid väga elavalt muusikale kaasa elama. Vaimustatud rahva seast kostis hõikeid, karjeid, vilistamist ja plaksutamist.

Viimase loona esitati Jaapani helilooja teos ”Marimba spirituaal”, mis oli kirjutatud 1984. aastal, saades inspiratsiooni Aafrika viletsusest. Teose esimene osa oli reekviem ohvritele, teine osa aga täielik vastand eelmisele, tuues publikuni Aafrika rütmid ja energia. Imeline oli vaadata, kuidas Yariv ja Morag lasksid ennast vaid muusikal juhtida. Isegi silmside puudumisel, üksteise poole seljaga seistes, suudeti teha nii fantastilist koostööd.

Kontserdi lõppedes seisis publik saalis püsti ning aplaus ei tahtnud kuidagi vaibuda. Lisalooks mängiti Nikolai Rimski-Korsakovi „Kimalase lend”, mida mehed esitasid ühel marimbal neljal käel. Loo vältel vahetasid mängijad kohti, liikudes ringis ümber pilli ning üksteise korraga. Samas ei katkenud lugu hetkekski ning täiesti veatu esitus tagas duole veel ühe lakkamatu aplausi. Võib-olla oleks kuulajail õnnestunud nautida veel mõnd teost, kui lavatöölised poleks kohe pärast viimaseid noote hakanud pille kokku pakkima.