JK: Pillihääled pillideta ja hiina keel hiinlaseta

04. mai 2010

Noorte jazzikriitikute konkursil osalev Eike Johanna Raielo teeb ülevaate Soome vokaalgrupi Club For Five kontserdist.

Reedel astus Vene kultuurikeskuse lavale Club For Five – viis soomlast, kes olid piltlikult öeldes pillid alla neelanud – nad imiteerisid oma häälega erinevaid instrumente. Ja väitsid ise, et kõik inimesed on võimelised oma häälega midagi taolist tegema.

Kontserdist teeb ülevaate Eike Johanna Raielo, kes osaleb artikliga noorte jazzikriitikute konkursil.

Esinejad olid üritanud ka veidi eesti keelt õppida. Puiselt maha lugedes tänati publikut ja loodeti nauditavale kontserdile. Ning lubati palju armastuslaule. Viisik koosnes kolmest mehest ja kahest naisest, nad kõik olid vokaalselt vägagi andekad. Osavalt esitatud koverid mitmetest tuntud paladest said teenitult publiku heakskiidu. Väga muhedas esituses oli „Sweet Dreams“ning Duke Ellington’i bigbandi lugu (milles nad imiteerisid instrumente, mis algselt olevat püüdnud imiteerida inimhäält).

Reedeõhtusel kontserdil sai kuulda ka hiinakeelset laulu. Nimelt Jouni Kannisto oli paar aastat tagasi Miss China võistlusel enda kanda võtnud ülesande laulda mandariinikeelset laulu. Tema esituse peale olevat hiinlased öelnud, et ta laulab täiuslikult hiina keeles.
Tuuka Haapaniemi on ilmselt kõige madalama bassihäälega mees, keda mina olen kunagi kuulnud. Samuti on ta väga hea beatbox‘er ja kontrabassi imiteerija.

Kõlasid karged, kuid kindlasti mitte külmad või külmaksjätvad hääled, helid. Nuriseda pole tõesti millegi üle. Kui just… Jazzkaare jaoks olid nad ilmselt pisut liiga popilikud, kuid see ei takistanud neil üliägeda kontserdi andmist. Tegemist on siiski tasemel vokaalgrupiga, mis võiks olla maailmakuulus.

Artikkel kandideerib noorte jazzikriitikute konkursil.

Club For Five (Soome)
30. aprillil Vene Kultuurikeskuses
Maija Sariola – laul
Susanna Hietala – laul
Jouni Kannisto – laul
Tuomas Ahola – laul
Tuuka Haapaniemi – laul