JK: Reili Nõupuu arvates sobivad jazz ja kass kokku

22. aprill 2007

Jazzikuu tänavuse sümboli tumesinise kassi autor Reili Nõupuu jõuab lisaks joonistamisele tegelda nii tantsimise kui laulmisega. Loe intervjuud, milles noor kunstnik räägib, kuidas sündis kassi-idee.

Eestis esmakordselt toimuva Jazzikuu raames korraldatud plakatikonkursi võitjaks kuulutas žürii 16aastase Taebla Gümnaasiumis õppiva Reili Nõupuu. Noore kunstniku joonistus – klaveriklahvide naeratusega tumesinine kass ehib tänavu Jazzikuu T-särke ja plakateid.

Reili peab end elavaks ja aktiivseks nooreks, kes naljalt ühestki võimalusest ei loobu. Ometi on võit plakatikonkursil tema jaoks üllatav.

Võitjaga vestles Eliis Vennik.

Missugune emotsioon valdas sind peale võidust kuulmist?
Ma ei osanud seda absoluutselt arvata, kui oma töö esitasin. Kahjuks jäi plakati joonistamine üsna viimasele hetkele. Sellel päeval, kui mulle helistati, olin haigestunud ja seetõttu tundus see kuidagi eriti kauge ja uskumatu. Kui kohale jõudis, et olen päriselt võitnud, oli uskumatult hea tunne.

Miks otsustasid oma plakatil kujutada just kassi? Jazz on minu arvates vabameelne muusika, seal ei ole nii kindlaid reegleid. Põhimõtteliselt on jazz selline, et oleks võinud ükskõik mida joonistada. Minu jaoks iseloomustavad needsamad omadused ka kassi. Peale selle on kass ka minu lemmikloom.

Kuidas sul see idee tekkis ja paberile sai?
Idee tekkis üsna ootamatult kunstiringis, ühel hetkel lihtsalt kargas pähe. Esialgse kavandi sain paberile umbes kümne minutiga, aga edasi tegin mitu erinevat versiooni – proovisin omavahel erinevaid värve kombineerida. Lõpuks jäin ikka ühevärvilise kassi juurde.

Kas tegeled ka muidu kunstiga või oli see juhuslik katsetus?
Kunstiga tegelen hetkel nii palju, et teen moejooniseid ja õmblen nende järgi endale ise riideid. Kuna mu ema tegeleb rõivaste konstrueerimisega, saab ta mind väga palju õmblemisel aidata. Vaba aega mul aga praktiliselt polegi, sest tegelen rahvatantsu, peotantsu ja koorilauluga. Kui oleks rohkem aega, tahaksin ka kunstiga enam tegeleda.

Mis tunne on omaloodud kavandit särkidel ja plakatitel näha?
Alguses arvasin, et küllap nad panevad selle kassi hästi väikeselt kuskile särgi peale, aga üllatusin väga kui nägin täna, et kass on nii suurelt kujutatud. See on väga uhke tunne.

Kas jazzikuu plakatit tehes kuulasid kõrvale jazzi? Peab tunnistama, et mulle ei ole väga palju jazzi elus ette juhtunud, mistõttu kuulan enamasti raadiohitte. Ent täna Otsakooli Bigbändi kuuldes tundus küll, et jazz on selline mõnus muusika.