Kontserdikaja: JK: Shin World esinemine oli energiat täis

29. aprill 2006

Reedel, 28. aprillil vaimustus Eesti publik Gruusia päritolu ansambli The Shin World ekstootilisest esinemisest. Loe publiku arvamusi.

Zurab J. Gagnidze ja Mamuka Gaganidze võimas mitmehäälne laul; marokolasest löökpillimängija Samir Essahbi ennenägematu trummisoolo, millele rahvas rütmis kaasa plaksutas; Zaza Miminošvili meisterlik mäng panduril – need on vaid mõned hetked Saksamaal resideeruva Gruusia kvarteti The Shin World energiat täis esinemisest reedel Salme kultuurikeskuses. Etnomaiguline kava ühendas endas traditsioonilise rahvamuusika ja džässi. Publik oli pakutud eksootikast vaimustuses.

Publiku arvamust käisid uurimas Ivo Heinloo, Mari Hiiemäe ja Sandra Preiman.

Mark (24), finantsinimene: „Lahe muusika. Üldiselt tunnen huvi erinevate riikide rahvamuusika vastu. Niisuguses koosseisus on väga põnev taolist muusikat esitada. Igati värskendav, Eesti muusikamaastikul väga sageli sellist muusikat ei esitata.”

Alo (29), tegeleb arvutitega: „Hästi vahva oli. Kurb oli see, et ei saanud keelest aru. Erinevates lugudes oli kindlasti erinev keeleline mäng sees, aga kuna ma sellest aru ei saanud, siis muusika tundus võib-olla natuke ühetooniline. Oli näha, et omavahel improviseeriti ja džässielemente oli palju.”

Daniel Bonilla Torres, Puerto Ricost pärit Saksa ooperilaulja: „See oli oivaline kontsert, samal tasemel kuulsate džässkontsertidega Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Paar aastat tagasi kuulsin Itaalias üht Gruusia kitarristi, kes jämmis ühe teise džässmuusikuga Itaaliast. Sellist asja ei kuule iga päev. Kui kuulsin, et siin esineb Gruusia grupp, siis mõtlesin, et seda peab kindlasti vaatama tulema. Nad on võtnud folgiteemasid, kaasa arvatud Maroko rütme, ning sulandanud need oma kompositsiooni. Ja välja tuleb sellest džäss.”

Pille, meditsiinitöötaja: „Mulje kontserdist on hea. Oli nii rahvamuusikat kui džässi, need olid hästi kokku miksitud.”

Helen, raamatupidaja: „Jämmisid mõnusalt, võib nii öelda? Professionaalsed muusikud, särasid laval. Maroko poiss oli päike! Ja meeldis, et seda rahvuslikkust oli seal – mitte ainult jazzilikkust, vaid sellist ehtsat grusiinlaslikkust. See oli hästi tore.”

Urmas, massöör ja treener: „Kuum ja suurepärane! Meeldis väga see koosmäng araabia elemendiga. Ma olen gruusia muusika vana austaja. Suurepärane duett lauljate vahel. Duett laulis, võiks öelda, et kolmehäälselt. Virtuoosne pillikäsitsus mõlemalt kidramehelt ja ka trummimeestelt. Sära, päike, rõõm – rõõmuga tehtud muusika. Positiivne!”

Nina, statistik: „Kontsert meeldis väga muidugi, sest mulle väga meeldib Gruusia ja see muusika ning jazz. Väga hea muusika ja väga hea tuju! Hea tuju ning energiaga muusika.” Tiinamai (26) ja Ingrid, turundusvaldkonnast: “Meeldis! Lahe, kuidas kõrberahvas ja mägederahvas koostööd saab teha. Kui grusiinid laulsid, siis ma kujutasin neid mägedesse ette ja kui see marokolase hääl tuli, siis see kõlas just nagu lauskmaa inimese hääl, hoopis teised kõlad ja hästi lahe. Gruusia rahvaviisid olid põimitud klassikalisema kitarrikäsitlusega. See olnud lihtsalt jazz, vaid muusika, mis säilitas oma maa omapära.”

Tarmo (34), renoveerija: “Saalis oli õhku vähe ja see ajas mind vahepeal haigutama, aga see on kõikide saalide viga. Mulle väga meeldis see berberi mahe hääl, seda oleks võinud rohkem olla. Ja abikaasa ütles, et poliitilise korrektsuse mõttes ei oleks tohtinud berber saada roosi. Voolav helge ja päikseline oli see osa muusikast, mis mulle meelde jäi. Meeldis väga.”

Eve (51), kaubandustöötaja: “Huvitav, et Gruusia rahvamuusikat sai jazziga nii hästi siduda. Kokku tuli igati vahva maailmamuusika. Muidugi head muusikud olid. Meeleolu vedas suunurgad kõrvuni.”

Karin (53), õpetaja: “Minule tuli kohe Gruusia silmade ette, selline džigittide tants Tbilisi tänaval. Päike ja kevad. See tuletas kohe seda meelde, kui ise Gruusias käisin.”

Aleksandra (15), õpilane: “Mulle meeldisid trummid, need olid nii vaheldusrikkad, üldse ei osanud ette arvata, mida nad järgmiseks teevad.”