JK: Sooäär: originaalsust tuleks rohkem väärtustada

28. aprill 2007

Reedel enne jazzisaadiku Archie Sheppi kontserti kuulutasid Jazzkaare korraldajad välja Eesti esimeste jazziauhindade võitjad. Ühe võitjaga – Jaak Sooäärega – vestleb Eliis Vennik.

Reedel, vahetult enne jazzisaadiku Archie Sheppi kontserti kuulutasid Jazzkaare korraldajad välja Eesti esimeste jazziauhindade võitjad.

Elioni, Eesti Jazzliidu ja Jazzkaare koostöös sündinud kaks auhinda – Elioni Jazziauhind ja Noore Jazzitalendi preemia anti välja kahele teenekale eesti jazzmuusikule. Esimesed auhinnasaajad olid Erki Pärnoja (Noor Jazzitalent) ja Jaak Sooäär (Elioni Jazziauhind).

Noor Jazzitalent sai muuhulgas kingituseks salvestusvõimaluse Eesti Raadios, PR-konsultatsiooni koos fotosessiooniga ning võimaluse esineda Jazzkaar 2008 kontserdil.

Elioni Jazziauhinna võitjale on ette nähtud 50 000-kroonine stipendium ning võimalus salvestada Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis.

Võitjaid tuli lavale isiklikult õnnitlema ka ameerika saksofonilegend Archie Shepp.

Oma emotsioonidest ja mõtetest räägib Eliis Vennikule Jaak Sooäär.

Kas võit tuli Sulle üllatusena või oskasid Sa seda oodata?

Selge on see, et neid muusikuid, kes sellele auhinnale kandideerisid, ei olnud kuigi palju. Seetõttu ei tulnud see väga suure üllatusena, aga samas ei või selliseid asju kunagi teada. Ma ei olnud sellega ette arvestanud.

Missugune on sellise tunnustuse tähendus muusiku jaoks?

Ma arvan, et jazzmuusikutele ei olegi praktiliselt Eestis mingeid auhindu antud. Kultuurkapitali auhinda on mõned saanud küll, aga samas on Elioni auhind mingis mõttes murrang. Tänapäeva meedialegi on muusika või mis tahes muu asja kajastamisel oluline, et selles oleks midagi erilist – mingi auhind, millest saab uudisnupu kirjutada, võib tihtilugu ajakirjaniku jaoks huvitavamgi olla kui muusiku looming. Lisaks emotsionaalsele väärtusele on sellel auhinnal kindlasti ka praktiline väärtus. Loodan väga, et Elion jätkab seda traditsiooni, et rohkem muusikuid pälviksid selle auhinna.

Mis on see, mis Sind selle auhinna vääriliseks muudab?

Ma olen suhteliselt palju tööd teinud. Olen üritanud teha tõsiseid asju, mis ei ole mõeldud otseselt müügiks, pigem muusika pärast. Võib-olla olen teinud ka üsna palju projekte, mis on suunatud Eestist väljapoolegi.

Kas tõstaksid mõnd projekti eriti esile?

Näiteks olen üheksa aastat mänginud trioga The Dynamite Vikings. Ka jazzmuusikas on minu jaoks väga oluline teha korralikke ansambleid – tihtilugu mängivad muusikud paljudes bändides, süvenemata korralikult neist ühessegi. Selline suhtumine võib ka muusikale halvasti mõjuda. Ma arvan, et selles suhtes on kontsentreerimine väga kasulik.

Kuivõrd võis auhinna saamist mõjutada fakt, et lisaks muusikutööle on Sul ka oluline roll muudes kultuuriprojektides?

Ma arvan, et see ei mõjutanud otsust. Sellest on ka laiemalt juttu olnud, et tegemist peaks siiski olema loomingulise auhinnaga.

Elioni auhinna kõrval anti välja ka auhind noorele jazzitalendile – kuidas Sa sellesse suhtud?

Loomulikult suhtun ma sellesse väga hästi, ka noortele muusikutele on tunnustust vaja. Minu põlvkonnal neid võimalusi ei olnud, asi on selles suhtes arenenud.

Auhinna sai sellel aastal Erki Pärnoja, kas žürii otsus on õigustatud?

Auhind läks kindlasti õigele inimesele. Erki on üks vähestest noortest muusikutest, kes on käinud õppimas välismaal. Tema juures meeldib mulle kõige enam, et ta ajab oma asja. Oma asja ajamist tulekski rohkem väärtustada. Kopeerimine ja hea tuntud repertuaari mängimine on tunduvalt lihtsam.