Kontserdikaja: JK: Soojad hetked Angie Stone’i maalitud tunneteparadiisis

28. aprill 2009

Publik: Sellist artisti ja publiku vahelist leegina lõõmavat armastust tunneb omal nahal väga harva! Laulja ja artistina on ta fenomenaalne, empaatiline ning sügav. Kõrgem pilotaaž! Üks vapustavamaid kontserte, mida Linnahalli saal iial näinud, kohati oli tunne, et see kaotab katuse.

Tänavuse juubeli-Jazzkaare lõpetas pühapäeva õhtul Linnahallis Jazzkaare peaesinejana Ameerika soulidiiva Angie Stone. Lauljatar haaras juba esimese looga Eesti publiku oma embusse ja muutis kontserdi tõeliseks elamuseks.

Publiku ja enda arvamusi edastavad Anu Baranin, Helene Urva, Birgit Kastepõld ja Andra Roosmets.

Anu Baranin:
Eile oli päev, mil muidu hall ja kõle Linnahall täitus soojuse, südamlikkuse ja reaalselt tuntava armastusega – meie, kargete eestlaste, südamed võlus särav ning mahehäälne soulidiiva Angie Stone.

Vaevalt oli saatebänd suutnud kontserdiga alustada, kui lauljanna pöördus publiku poole palvega püsti tõusta ja muidu tühjana seisnud lavaesine ära täita – pärast seda muutus saal elavaks ja nautis täiel rinnal kontserti lõpuni välja. Üks asi, mida võin kindlalt väita: Angie Stone’i helikandjalt kuulata on küll väga super, aga hoopis midagi palju müstilisemat on näha, kuulda ja nautida teda lavalaudadel, tunda tema austust ja usaldust publiku vastu; tunda, et oled üks väga tähtis osa kontserdist. Sellist esineja ja publiku vahelist leegina lõõmavat armastust tunneb omal nahal väga harva!

Helene Urva:
Üldiselt täpsusega hiilgavaid eestimaalasi voolas pühapäeval, 26.04, Tallinna Linnahalli veel kümme minutit pärast kontserdi ametlikku algust. Arvestades seda, et hiigelsuur Linnahall oli tõepoolest inimesist tulvil, võib selle lohakuse isegi andeks anda. Kui veel ära märkida, kuidas rahvas esimeste Angie sõnade peale toolidelt püsti kargas ja kontserdi lõpuni sõna otseses mõttes gruuvis, siis kuluks väike hilinemine meie tagasihoidlikule temperamendile tiheminigi ära.

Lisaks soulilauljataridele omasele glamuurile on Angies ka äärelinnatüdruku sarmi. Kogu tema isiksus oli Jazzkaare publikule ilmselgelt absoluutselt vastapandamatu. Meie kontserdisaalides ei juhtu just tihti, et jää sulab nii ruttu ja sügavalt, et inimesed tõusevad vahekäikudesse tantsima.

Pärast paari lugu viskas Angie ka oma kingad nurka ja jalutas mööda lava – ning ka pingiridade vahel – ringi paljaste varvastega. Üks meeldejäävamaid hetki oli ehk see, kui Angie palus valguse maha keerata ning lasi saalisviibijatel valgust näidata oma mobiilidega. Vaatepilt oli hingematvalt ilus ning meenutas pisut jaaniööd. Seintele oli installeeritud ka neli ekraani, millelt tagumistestki ridadest olukorral detailsemalt silma peal sai hoida.

Lisaefektid ja plaksutav/hüppav/tantsiv/kiljuv publik tekitas tõelise rock-kontserdi tunde – säravamat lõppu juubelijazzule ei oskakski ette kujutada. Ohtra trampimise ja hõisetega toodi siidihäälne lauljatar koos oma üliprofi ja muheda bändiga paariks lisalooks veel lavale tagasi.

Birgit Kastepõld:
Mida teeb Eesti rahvas, kui Angie Stone palub neil juba esimese loo poole peal püsti tõusta? Loomulikult reageerib sellele – kes jääb seisma oma pingirea ette, kes tormab lava ette. Rahvas elab kaasa, naudib kontserti – kisades, käsi kokku lüües ja tantsides. Esireas ei olnud üksnes noored, vaid ka vanemad kontserdilised.

Kui uskumatu näib, et üks laulja lihtsalt võtab kätte ning marsib lavalt alla? Eestlaste puhul on see täiesti tavaline, aga välisartistid! Angie Stone sai sellega hakkama. Tol hetkel oli paljudel saalisviibinutel suur hämming, ei suudetud oma silmi uskuda. Mobiiltelefonid, needki leidsid kasutust. Saal mattus pimedusse, välja arvatud laval. Kõikjal võis näha süüdatud mobiile – ohutum variant kui välgumihklitega. Kontserdil oli selliseid kirjeldamatuid hetki veel, mida tegelikult ei suudagi sõnadesse panna. Üks vapustavamaid kontserte, mida iial on näinud Linnahalli saal kindlasti, sest kohati oli tunne, et see kaotab katuse.

Koit Toome:
Oi, see oli üks parimaid kontserte, mida ma olen Jazzkaarel näinud. Siin Linnahallis raudselt parim kontsert. Kogu bänd – iga pillimees oli selline virtuoos, et kõigil oli veel nii palju varuks. Ja kuidas nad Eesti publiku, kes on tavaliselt nii külm ja kinnine, kaasa tõmbasid – rahvas trampis jalgu, kõik olid püsti, hüppasid ja karjusid. Kõrgem pilotaaž, ülim tase! Lausa kadedaks teeb, et nii andekad muusikud on olemas.

Tiit:
Sümpaatne kontsert oli, ainult et pärlit ei tulnud. Midagi jäi puudu. Kahtlemata ootasin muusikalist pärli. Ilusti üles ehitatud – lava, liikumine ja sõupool. Sellega jäin rahule. Ootasin kontserdi imet, aga seda ei tulnud.

Laura Põldvere, laulja:
Kontsert oli väga lahe, selline tüüpiline ameeriklaste kontserdi ülesehitus, et esimese looga tõmmatakse terve saal käima. Mina ei ole Eestis kordagi sellist asja näinud. See energia, mis inimestelt laval tuli, oli nii mõnus. Kui võrrelda, siis taustalauljad näitasid kõvasti oma häält, aga Angie puhul on see tämber, mis on tal nii omanäoline ja seda on nii hea kuulata.

Reigo Ahven, muusik:
Arvan, et see oli üks minu elu parimaid kontserdikogemusi. Angie lavaline olek oli erakordselt rahulik ja diivalik, soe ja kindel. Tema jamesbrownilik viis dirigeerida, eeldatavalt mõneti ka spontaanselt, oma väga võimekat ansamblit kandus üle ka publikule. Viimane lasi ennast üsna vabatahtlikult mahhineerida ja oli seda tehes õnnelik.

Laulja ja artistina on ta fenomenaalne, empaatiline ning sügav. Detailidesse süüvivus peegeldas austust oma muusika vastu ja leidlikud vahendid oma kontserdi elavdamiseks andsid ainult lisakaalu tema isiksusele. Mulle meeldis muusikute mitmekülgsus, individuaalne meisterlikkus ja loomulikult kokkumäng. Tõeliselt nauditavaks muutis kontserdi “celebration” gospeltunne, millel oli suur roll huvitunud publikul.

Tatjana:
Väga hea, väga huvitav. Laulja annab kontserdiga edasi palju energiat, sooja ja rõõmu. Angie Stone oli laval väga elav.

Anton, õpilane:
Väga tore oli, kuigi jõudsin alles poole pealt. Hästi palju pidi kaasa mängima – plaksutama, ringi hüppama ja mobiili kasutama. Huvitav kontsert!

Riho, osakonnajuhataja:
Vahva! See feeling, mis algusest peale küttis kuumaks. Lõpuks oli kõik väga tore. Rahvas hüples mitte ainult lava ees, vaid ka tagapool. See andis kontserdile palju juurde. Jäin rahule. Ma ei saa öelda, et mulle kõik tema lood meeldivad.

Liina, arst:
Väga suurepärane! Väga kihvt oli. Ma arvan, et Angie Stone on selle stiili parim näide – stiilipuhas ja meeleolukas. See, et artist rahva põranale kutsub, on oodatav mustade artistide puhul. Eestlaste hulgas pole see just kerge töö. Tal õnnestus see päris hästi.

Ingrid:
Kõige parem selle aasta kontsert üldse, mis on olnud. Teadsin kõiki lugusid, välja arvatud kaks lugu. Pole näinud ühtelgi kontserdil, et esimese poole loo ajal tõuseb terve linnahall püsti. See oli lihtsalt nii äge.

Eve, muusikaarmastaja:
Pole midagi öelda, sest see on üle mõistuse piiri! Et ma sain olla sellele nii lähedal – fantastiline! Ma olen ise sellise muusika austaja, rokkisin täiega… Soul on viimase peal, see võtab hinge seest välja!

Lembit (37), ametnik:
Väga hea oli, ma jäin rahule. Angie oli väga kaasahaarav, vokaal oli võimas, instrumentaal polnud ka laita. Eriliseks tegi kontserdi see, et ma pole siin väga meeldivas kontserdihoones aastaid käinud. Viimane esineja, keda ma siin nägin oli Anne Veski, see oli 90-ndatel. Põhiline on see, et see tädi suutis publiku hulgas väga hea vibe’i tekitada. Ja muidugi laulu kvaliteet iseenesest oli super.“ Triin, administraator:
Muidugi me oleme rahul! Vägev oli! Väga hea minekuga lood.

Leelo (24), tudeng:
Ta sai maksimumi, mis saab eestlastest välja pigistada. Hästi läbimõeldud, tõmbas kaasa!

Antonio (28), FHM’i moetoimetaja:
Super hea kontsert oli! Ma peaaegu ei oleks täna siia jõudnud, aga olen väga õnnelik, et ma tulin siia ja ta oma silmaga ära nägin. Täiesti super kontsert oli. Sünergia bändi vahel; see, kuidas ta suhtus oma bändiliikmetesse, kuidas see bänd koos mängis; kui hea oli heli: kogu sound ja vibe – see kõik oli fantastiline! Kui sa tead juba enne, kui hea on Angie Stone, siis sa kunagi ei eelda seda, kui hea ta tegelikult on, kui sa näed teda live’is.

Olev ja Reet arvutustehnika valdkonnast:
Väga hea kontsert oli! Gruuvi! Kontsertelamus on alati midagi enamat kui plaadid. See on selline muusika, mida ma olen eluaeg kuulanud ja seda elu on juba päris pikalt olnud. Ja ainult sellist muusikat ma olengi kuulanud! Angie hääl ja muusika hing ja fiiling olid need, mis kangesti kaasa tõmbasid!

Vivian, algkooliõpilane:
Väga meeldis! Ma olen Angiet varem Gruuvie raadiost kuulanud. Eile kuulasin plaati. Kontsert oli parem kui plaat!

Antti Kammiste, muusik:
Kontsert oli väga hea, tip-top. Kõige parema mulje jättis see hetk, kui pandi kõik lauluvõimelised inimesed laulma ja selgus, et kõik olid solistid. Rohkem ei kommenteeriks, mul peab kõik settima natuke aega.

Liina (23):
Tõesti väga hea oli. Ma tulin siia suurte ootustega ja kõik ootused täitusid. Lõpulugu oli nagu kirss tordi peal, seda ma ootasin. Kõiki tema lugusid ei tea, aga kuulan küll, hästi hea esitaja on. Need popimad ongi kõige paremad lood.

Heidi ja Marii:
Väga rahul oleme. Viimasel minutil otsustasime tulla ja väga õigesti tegime. See oli nii vahva, et meiesugustele oli veel pileteid kohapeal. Mulle meeldis, kuidas ta publiku elama pani, hästi õigel hetkel ütles, et tõuske nüüd kõik püsti. Pärast seda läks kuidagi iseenesest juba. Ja see, kuidas ta erinevaid lugusid proovis, lõpuks hakkasid kõik naerma lihtsalt. Eesti publikut käima lükata on tegelikult päris keeruline, aga tal õnnestus.

Sander-Mihkel (26), insener:
Kõik, mis kontserdil toimus, oli täiesti uskumatu. Selliseid esinejaid, kes suudaks meie karget publikut taltsutada ja enda võimusesse haarata just sellisel moel, nagu Angie Stone seda tegi, ei ole palju. Müts maha tema ees!“

Ülle, tegev müüginduses:
Kuulan palju soul- ja bluesmuusikat. Kontsert oli täpselt see, mida ootasin, puhas nauding. Igal aastal külastab Eestit palju erinevaid artiste ja neil kõigil on see nn „miski“, mis neid eristab – Angie Stone’i puhul jääb kindlasti meelde tema loomulik sarm ja absoluutselt vaba esinemine.

Ita, õpetaja ja Tiina, tegev meditsiinivaldkonnas:
Teda me ootasime kõige rohkem, täiesti uskumatu, et ta üldse Eestisse tuli, seda ei oleks osanud uneski näha! – seega suur kummardus Jazzkaarele. Kontsert oli väga hea, eriti just see publikuga suhtlemine, ma ei ole nii suurt staari kunagi publiku keskel näinud. Tal oli usaldus publiku vastu olemas: ta ei kartnud meid ja me ei läinud seejuures ülekäte ka. Väga hea oli, et ta võib võtta kingad jalast ja tulla lihtsalt rahva sekka, kartmata midagi ja lihtsalt olla meiega koos, olgugi, et eestlased ei oska kõiki tema laulude sõnu.

Katrin ja Reelika, kontserdikülastajad:
Kontserdil üllatusime lisaks Angie’le ka bändi kohapealt: mitte ainult Angie Stone üksi ei ole niivõrd super, vaid ka kõik bändiliikmed eraldi võiksid olla sama suured staarid ja tegelikult ju olidki – Angie näitas, kui suurepäraste muusikutega ta koos töötab ja lasi neil ka särada. Väga vähesed staarid saavad eesti publiku käima, aga tema suutis seda. Kui ta Eestisse veel tuleks, siis läheksime kindlasti uuesti!