Mulluse Nõmme Jazzi ära võitnud nooruke taanlanna Mette Juul näitas nüüd, aasta hiljem, Eestisse naastes, et esikoht Nõmme konkursil polnud juhuslik. Muljeid jagab Ivo Heinloo.
Jazzkaar ei oleks päris õige džässifestival, kui selle kavas ei sisalduks vähemalt üks peaasjalikult džässistandarditele üles ehitatud vanamoelisemat laadi kontsert. Mette Juuli ülesastumist 19. aprilli õhtul NO99 džässiklubis võiks kirjeldada just selliselt. Tema trio rändas sel õhtul tagasi kaugesse minevikku, George Gershwini ja Cole Porteri ajastusse, mil sämplimist ja loop-efekte polnud veel leiutatud.
Ivo Heinloo oli üks rohkearvulisest kuulajaskonnast, kes ajarännaku kaasa tegi.
Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama nagu ikka algusest. Täpsemalt eelmisest kevadest, kui Mette Juul Nõmme Jazzi lauljate konkursi ära võitis. Kindlasti oli toona osalejate seas neid, kes nääpsukesest taanlannast suurema hääleulatuse või mõne muu detaili poolest enam silma paistsid. Ometi võitis just Juul. Nüüd, aasta hiljem, naases ta Eestisse ning näitas 19. aprilli õhtul, et esikoht Nõmme konkursil polnud juhuslik.
Muusikuid ei saa reastada paremuse järjekorras nagu sportlasi, küll aga saab öelda, millised on ühe või teise trumbid. Juuli trumbiks on see, et ta suudab pakkuda vahetu ning eheda džässielamuse liigset ornamentikat ja odava populaarsuse võitmise nippe kasutamata.
Publikuga saavutas Mette Juul kontakti kohe ning mängleva kergusega. Too eriline publiku võlumise võime peaks ideaalis olema omandatud mis tahes lavaesinejal – aabitsatõde, mille vastu siiski nii siin kui seal eksitakse. Juuli silmside kuulajatega oli intensiivne ja siiras, tema lõbusas olekus polnud teeskluse varjugi. Kohe näha, et rahvast tulvil väikestes klubides esinemine pole sellele piigale võõras kogemus.
Enamasti kõlasid standardid, kuid ka paar Juuli enda kirjutatud pala. Taanlanna omalooming oli mahe ja õõtsuvalt romantiline, lisaks märgatavate rahvamuusika mõjutustega. Lihtne muusika, mida kõige parem esitada ja kuulata sõprade ringis lõkke ääres, kuid mis sobib ka suurele lavale. Bassist Petter Eldh ja pianist Heine Hansen moodustasid diskreetse tausta, mõlemad näitasid end samas ka väga andekate instrumentalistidena.
Suuri ja õõnsaid sõnu pole Mette Juuli trio kontserdi kirjeldamisel tegelikult vaja. Piirduksin tõdemusega, et oli tore õhtu heas seltskonnas.
Mette Juul Trio (Taani)
19. aprillil kell 21.30 Teater NO99 jazziklubis
KOOSSEIS:
Mette Juul – laul
Heine Hansen – klaver
Petter Eldh – kontrabass