TH8 võttis löökpillidest kõik võimaliku, lõbustades mitmekesisest kila-kolast meloodia väljameelitamisega nii publikut kui ka iseennast. Nii lustakat kollektiivi pole sattunud ammu nägema, leiab Mari Hiiemäe.
Esmaspäeval, 21. aprillil Kumus kontserdi andnud prantsuse trummikvarteti TH8 liikmed üritasid oma professionaalset mänguoskust maskeerida lapsiku tembutamise ning palaganlike rollimängudega. Selle tagajärjel sai publik õigupoolest topeltelamuse: ühe, mis rõõmustas kõrva ning teise silmade tarvis.
Mari Hiiemäe räägib, mis TH8 kontserdil toimus.
Iga pala jaoks olid bändil varuks uued vahendid. Klassikalisele trummikomplektile ning vibrafonidele lisaks oli lava algusest peale üle kuhjatud pottide-pannide, eri mõõduga trummikeste, kõrinate, lauanõude, kellamängutarvete ning muu taolise kraamiga, mida hakati kuulajatele demonstreerima hoolega planeeritud kava ja eesmärgi kohaselt.
Eelroaks serveeris nelik väikese kompositsiooni tagurpidi keeratud metallnõudel, seejärel käis tiiru üle vibrafonide ning sobitas siis meloodiliselt kõlama koormatäie eri värvi ja suurusega plekk-kopsikuid.
Meelde jäi valitud “löökpillide” kõlaline mitmekesisus. Väljakopsitud helid eristusid üksteisest piisavalt, et nelja mehe aktiivse tegutsemise tagajärjel muusika nätskeks müraks ei muutunud. Kuna valikusse oli haaratud mitu täismõõdus vibrafoni, polnud ka karta, et bändi koostöö meloodiliste võimaluste poolest piiratuks oleks jäänud.
Kuigi üksluiseks muutumine oli esituse juures algusest peale ebatõenäoline, lisas bänd paladele lavastusliku külje, mis välistas kuulajas võimaliku igavuse tekkimise momendi sootuks. Igal lool oli oma meeleolu: kord arendas trupp laval sketši trummikooli õpilastest, kes apsakate ja kriitilise juhendaja kiuste pea peale pööratud valssi üritasid mängida, kord meenusid tulist trummeldamist jälgides fanaatilised kuradikesed müüritööl. Oli hetk, kui tekkis illusioon lustlikest lastesõimekasvandikest, kellel on pooleli muusikatund erinevate löökpillidega.
Elevust tekitas episood jonnipunn-kõrinate, kolisevate mänguasjade ning paukhernestega. Lisapalana ei pidanud muusikud vaevaks koguni arstikitleid selga tõmmata ja operatsioonimaske näole siduda, et ette võtta vaatemänguline ühisoperatsioon suure vibrafoni kallal.
Juhuslikku oli TH8 esinemises vähe. Lakoonilise ja komponeerituna meenutas kvarteti etteaste Yamato trummide šõud, mida omaette lavastuslikus vormis lausa õpitakse. Iga löök oli kontserdil kindlalt paigas ning hetked, mis näisidki juhuslikud, olid ilmselt sellistena mõeldudki.
Ilmne oli niihästi bändi püüdlus publikule palju anda kui ka ise palju saada. Kahtlemata oli tegemist trupiga, kes ka ise oma etteastet naudib. Publiku vaimustunud ovatsioonidest võis välja lugeda üheselt positiivset vastukaja ning kui muusikute endi nägusid meenutada, tundub, et kontserdiga jäid rahule mõlemad osapooled.
TH8 (Prantsusmaa)
21. aprillil kell 18.00 Kumu auditooriumis
KOOSSEIS:
Jacques Tellitocci – vibrafon, marimba, löökpillid
Jérôme Hulin – djembé, löökpillid
Michel Deltruc – trummid, löökpillid
Charlie Davot – trummid, löökpillid, vibrafon