JK: The Brand New Heavies – kuninglikud gruuvijad

28. aprill 2012

Reedel, 28. aprilli õhtul vappus Merepaviljon täielikult ühtses rütmis. Vaevalt võis leida saalist kedagi, kel nägu polnuks naerul ja jalg püsinuks vagusi. Rahvast hullutas peaaegu veerandsada aastat tegutsenud legendaarne punt Inglismaalt. The Brand New Heavies jazz’i, funk’i ja hiphoppi ainulaadselt ühtsesse meloodiasse põimiv koosseis. 

Reede õhtu viimasest kontserdist teeb ülevaate Liis Uustal.

Kontserdi alguseks oli Merepaviljon rahvast tulvil. Tahtjal tänavalt ei olnud võimalustki liituda – piletid olid otsa saanud! Õhus hõljus mõnusat vabadust. Publikule jagasid kontserdi algul rütme muhe DJ Sander Mölder ja noored andekad tegijad Amsterdamist – Full Crate and Mar.  Vokalist Mar’i isikupärane segu soul’ist, hiphopist ja jazz’ist haaras kuulajad endaga ja olemine muutus veel nauditavamaks. Publikut jagus nii baari kui ka saali.

 

Kui keset melu saalipublik järsku aplodeerima hakkas ja emotsioonid veelgi kõrgemale paiskusid, oli kindel, et nüüd on tulnud lavale keegi põhipundist.  Saksofonisti pill häält tagasi ei hoidnud! The Brand New Heavies’e muusikud hakkasid järjest lavale liikuma. Eriti paistsid silma kaks vinget tüüpi – soolokitarrist Simon Bartholomew ja bassist Andrew Levy. Oh sa poiss – roosad särgid ja litrid! Lavaesine publik tõstis käed kõrgele ja tervitas saabunud bändimehi kuumalt.    

 

Keegi oli justkui lavalt veel puudu. Rütm oli lavalaudadel juba väga vinge, kuid üks võimas hääletämber oleks veel mahtunud. Ning polnud mingi ime, miks rahvas pea viimased häälevarud valla laskis – lavale tuli Honey Larochelle – jõulise ja samas ka väga naiseliku karismaga vokalist.

 

Põhireegel peab ikka alati paika: kui laval elu keeb, siis publik tajub seda ja elab hoogsalt kaasa. Dialoog esineja ja kuulaja vahel on see, mis võib tekkida väga hea koosluse korral.  Merepaviljonis see kõik toimis – vastastikku hingamine.

 

Muusikud polnud kitsid tänama publikut sooja vastuvõtu eest ning vokalist ei jätnud märkimata, kui väga talle meeldib Eestis olla.

 

Tegelikult laval polnudki üht ja põhilist solisti – kõik muusikud särasid ja näitasid, kuidas on võimalik rütmid elama panna. Loo „Sometimes“ ajal ei hoidnud taustalaulja oma häält tagasi – kui võimsad noodid!  Kontserdi üks viimastest paladest oli väga populaarne lugu „You are the Universe“.

 

Kõige paremas mõttes hullunud kuulajad ja muusikud nautisid koosolemist ja tugeva aplausiga mitu korda lavale tagasi kutsutud inglise punt tänas publikut siiralt, lahkudes küllap väga positiivsete emotsioonidega. Publikust rääkimata.

 

 

Merepaviljon, 27. aprill 2012, kl 22.00

Jan Kincaid – trummid 
Simon Bartholomew – kitarr
Andrew Love Levy – bass
Jim Hunt – puhkpillid
Daniel Carpenter – puhkpillid
Melissa “Honey” Larochelle – vokaal
Rita Campbell – taustvokaal
Matt Steele – klahvpillid