Kontserdikaja: JK: Tuuli Taul võlus õhulisuse ja lähedusega

28. aprill 2008

Laupäeva pärastlõunal Tuuli Tauli kuulanud publik jäi kuulduga rahule, kiites lauljatari stiili ja häält.

Päikselisse Estonia talveaeda 26. aprilli pärastlõunaks kogunenud küll suuri masse, kuid piisavalt rahvast, et luua soe ja intiimne õhkkond üheks rahulikuks pärastlõunaseks jazzitunniks. Acid jazzi või pöörasuste armastajatele oleks kontsert ilmselt liiga pehmeks jäänud, kuid neile, kes otsisid õhulist jazzi, kergust ning tasemel musitseerimist, oli tegemist väikse kingitusega, kirjutab Helene Urva.

Lugude vahepeale rääkis Tuuli Taul veiniklaasi või kohvitassi taga istuvatele kuulajatele ka pisut lugude tagamaadest. Üldiselt oli kogu repertuaar kokku pandud laval olnud muusikute endi lugudest, ainukeseks erandiks oli Marc Johnsoni esitusest tuntud „They love me 15 feet away.“

Nii õhustik kui ka lood olid tegelikult üsna isiklikku laadi ja hingestatud. Üks viimastest lugudest oli näiteks kirjutatud Juhan Viidingu sõnadele luuletusest „Leegitsev liiv üle taeva.“ Ehkki nagu ka paljud publiku seast hiljem märkisid polnudki rõhk alates sõnadel, pigem musitseeris Taul scattides, sõnu vaid lühidalt sisu markeerimiseks kasutades. Bändi ja laulja vaheline koostöö toimis hästi ja oli mõnusalt sõbralik nagu ka esinejate ja publiku vaheline side.

Loe, mida arvas publik:
Hannela (18), õpilane:„Hea oli. Ma käisin kolmapäeval Sofia Rubina ja D´Orange´i kontserdil, need on kaks täiesti teistugust artisti. Mõlemat oli hea kuulata. Hea oli see, et ta eesti keeles laulis, Sofia laulis ainult inglise keeles.“

Kristjan (18), õpilane:„Mulle meeldisid trummid. Need olid nii mõnusad, täiega sobisid sinna. Väga mõnus tunne on sees, väga meeldis.“

Kaidi, tõlk ja Kristi, emaduspuhkusel:„Ma arvasin, et ma tulen Anu Tauli kontserdile, nii et minu arvamused võib-olla ei ole adekvaatsed…“
„Mina ei ajanud midagi segamini, aga ta oli mulle tundmatu laulja. Mõtlesin, et sellest ei ole midagi, sest ma olen viis aastat Eestist ära olnud ja ma ei tea uusi talente. Kuulasin tema kolme lugu Youtube´ist. Need meeldisid mulle väga.

Aga nii on juhtunud ka varem minuga, et siis kui ma inimest live´is näen, siis see ei vasta päris ootustele. Ma kuulsin ta hääles üsna hedvighansonlike elemente ja hääli. Võib-olla Hedvig on ta üks eeskuju ja iidol. Minu meelest ta oleks võinud rohkem laulda, mitte ainult soleerida nende häälikute peal. Oleks võinud olla veel laule, ta on ju väga hea laulja. Natuke selline kokkupandud kava, otsitud kõik asjad üles ja kokku pandud. Selline mulje jäi, kui aus olla. Hääl on ilus ja muusikud olid ka head. Lihtsalt kohutavalt palju arenguruumi. Teistpidi on Jazzkaar ja eelmised kontserdid standardi nii kõrgeks ajanud… Lihtsalt igaüks on omas kohas selles aegruumis, kus ta on.“

Kaisa, juhtimiskonsultant:„Väga meeldis. Ma tegelikult ei ole selline tavapärane Jazzkaare külastaja, aga ma olen kuulanud Tuuli Tauli internetist ja mulle väga meeldib tema hääl ja muusika, nii et sellepärast tulin. Päris rahule võib-olla ei jäänud, sest need lood, mida ma varem olen kuulnud, need on teistsugused ja neid ta täna minu teada ei esitanud. Aga see valik, mis täna oli, sobis väga hästi selle Jazzkaare kavaga, sellise miljöö ja õhustikuga. Talveaed ja kontserdikava sobisid väga hästi kokku. Vahva kogemus.“

Mailis (36), vabatahtlik Jehoova tunnistajate keskusest:„Väga lahe! See oli hästi intiimne ja mõnus muusika. Väikse grupi tunne tekkis, omaette kuulad mõnusat jazzi. Ma kuulasin enne veebilehelt natuke, nii et ma enam-vähem kujutasin ette, mis tuleb, aga siiski ületas ootusi.“

Elinor (21), üliõpilane ja Oliivia (27), töötab:„Väga positiivsed tunded. Hingest ja tohutu jõuga. Väga, väga, väga hea kontsert. Päikseline, positiivne. Väga meloodiline, harmoonia oli hea, kõik oli väga hea. Ületas ootusi. Võib-olla mitte kõrgelt – Tuuli on alati väga hästi laulnud. Me oleme teda juba aastaid kuulanud ja kõlapilt on mitmekülgsemaks läinud. Kollektiivil oli omavahel hästi hea klapp, kooslus andis väga palju juurde. Minuarust see koht oli sellise kontserdi jaoks väga hea. Selline intiimne muusika ei sobiksi kuskile suurde kontserdisaali.“

Tiit (55), metsamees: „See muusika tekitas minus sooje tundeid. Natuke läks tekst mõnel pool kaduma, rohkem oligi sellist scatti, mis on väga põnev. Keerukad lood ja harmooniad, rütmid ja vaheldused, niisugune ilus muusika. Tal on ilus hääl, üks parimaid hääli praegu noortest – või üldse. Igatahes jäin rahule, et tulin. See aasta pole veel Jazzkaarele jõudnud, aga kavatsen veel minna, aga mõnes mõttes olen juba veteran-kuulaja…“