Kontserdikaja: JK: Uutmoodi kõlav Chopin ja eksperimendid klaveriga

25. aprill 2010

Leszek Moždžer mängis Chopini teoseid hingestatuse ja virtuoossuse tasakaalu otsides. Publik lahkus lummatuna.

Seoses Poola helilooja Chopini juubeliga tuli Eestisse Jazzkaare festivalile pianist Leszek Moždžer, kes esitas nii enda kui Chopini muusikat, viimast muidugi džässilikus võtmes. Laupäevaõhtuses hämaras KUMU auditooriumis voolas Leszek Moždžeri vilunud ja tundlike näppude alt puhast klaverikulda. Maagilise konteksti lõi juba elegantne ja salapärane lavainstallatsioon.

Moždžer paigutas klaveri sisemusse erinevaid esemeid, mille tulemuseks oli väga põnev, kuhugi sitari ja klavessiini vahele jääv kõla. Chopini kohta on öeldud, et tema mängimiseks on vaja midagi rohkemat kui laitmatut tehnikat – eks seepärast ole Chopin ka tihti klaverikonkursside kavas – ning Moždžer mängiski helilooja teoseid hingestatuse ja virtuoossuse tasakaalu otsides.

Publikult kogutud ja oma arvamusi jagavad teiega Ivo Heinloo, Hanna Varkki ja Terje Toomistu.

Ants (40), arst:
Kontsert meeldis väga. Oli rahulik, mõnikord on kärtsum olnud. Kontsert täie raha eest. Kuulan sellist muusikat tavaliselt ainult siis, kui tulen kontserdile.

Argo (35), ehitaja:
Täitis ootused. Minu jaoks natuke uus asi. Pole varem väga klaverikontserte kuulanud. Eks ma pärast kuulan järele. Sellised improvisatsioonilisi kontserte peab hiljem natuke läbi seedima. Olen pigem inimene, kes kuulab improvisatsioonilist muusikat, Chopini vähem.

Jaak Prints, näitleja:
Kerge, samas sügav. Väga sümpaatne esitaja. Oli tunda seda, et Chopin on talle väga oluline autor. Kõige rohkem mõjus tema enda lugu, mille ta Chopinile pühendas. Tõeliselt haarav.

Tiit Lauk, pianist:
Tal on harva esinev sõrmejooks. Seda, et tal tehnika korras on, näitab see, et ta suudab seda tund aega järjest teha. See ei olegi nii igapäevane näitaja. Mis puutub tema ja jazzmuusika kontakti, siis ta on vist korduvalt valitud Poola parimaks pianistiks ning eks paaris loos ta ju demonstreeris oma jazzmuusikuvõimeid. “Secret Love” oli väga omapäraselt lahendatud: Chopini etüüdi bassikäigule oli üles ehitatud džässiteema töötlus. Side Chopiniga jäi siiski mu jaoks natuke hõredaks.

Hanna Varkki:
Moždžeri mäng pööras suurt tähelepanu kõlakogemusele. John Cage’iga kuulsaks saanud prepared piano tehnika, kus klaverikeelte vahele või peale asetatakse erinevaid objekte, on juba ammu tuntud. Kuid Moždžer suutis ka sellega üllatada ja klaverist imelisi uusi helisid leida. Ta sättis keelte peale metallahela, lisas paberilehti, raamatuid ning summutas vajadusel keeli riidetükiga. Tekkinud kõlavärvid tõid paralleele teistest meeltest. Torkavad ja metalsed helid tekitasid pildi lumelilledest nõelavkülmas talvepäevas. Paberilehest tekkinud sumisev tagasipõrkav kõla meenutas aga putukate tiivaplaginat kuumaval südasuvel. Kava oli enamasti kontrastne ja rütmikalt dekonstrueeriv. Kuid kõige mõjuvamad hetked tekkisid nappide ja õhuliste nootidega, seda eriti tema enese komponeeritud austusavalduses Chopin’ile. Publik lahkus lummatuna.

Helena Tulve, helilooja:
Väga nutikas. Mul oli väga huvitav kuulata. See, mis mulle Chopini juures meeldib kumas sealt väga hästi läbi. Ühelt poolt kergus, läbipaistvus ja õrnus, teiselt poolt kõik need kromatismid. Ja see, mis ta Bachiga tegi seal lõpus, selle koraaliga, oli hästi kihvt, geniaalne. Tal oli palju huvitavaid ideid ja ta võttis klaverist ikka palju välja. Hästi tundlik, hästi tugev kontroll asjade üle. Loominguline mängija. Ma arvan, et ta on hästi kõlaline. Ma käisin vaatasin juba seda klaverit ka, et mis tal seal sees oli. Geniaalne idee ikka. See [prepareeritud klaver] andis orientaalse kõla.

Jaanika (35):
Muljed on ikka head. Väga vahva oli. Ma olen seda plaati, mis siin müüakse, kuulanud, see on absoluutne lemmik. Aga see tänane muusika oli muidugi täiesti erinev, nii et [plaati ja kontserti] võrrelda ei saa. Täiesti fenomenaalne pianist oma täpsuse ja loomingulisuse poolest. Ei kujuta teist sellist ette.

Andres Mustonen, viiuldaja ja ansamblijuht:
Minu jaoks see ei olnud tegelikult üldse nagu jazzkontsert. See oli täiesti klassikalise muusika kontsert. Sellepärast, et need lood võiks kõik üles kirjutada ja nootidena välja anda. Nii tegi Liszt, tegi Paganini. Kuigi siin oli loomulikult tema enda improvisatsioonimoment juures, siis see kõik kõlab nii, nagu 19. sajandil mängiti klaverit. Lihtsalt faktuur on teine. See on hästi kõrge saavutus. Kuid nagu põhjani ei jõudnud, kuskile sügavustesse ei jõudnud. Aga fenomenaalne siiski. Ega see kriitika ei ole üldse. Ma tegelikult ei mõistnudki, et mida inimesed kuulama tulid. Kui on näiteks tavalised klaveriõhtud, siis ma arvan, et need inimesed ei oleks läinud kuulama. Aga umbes samamoodi mängitakse neid Chopini etüüde. Mõju on umbes sama. No aga Liszt ja Busoni ja kõik sellised suured klaverivirtuoosid ei mänginud ka noodist. Ta on selle jätk. Super mees. Ja milline orgaanika. Aga vapustav, et inimesed niisugust asja tulid kuulama ja suutsid kuulata. Et siin ei olnud ju seda, et millegagi lööks. Kindlasti väga erandlik ja erakordne kontsert kogu selles kavas.

Taivo Niitvägi, viiuldaja:
Väga meeldiv oli.Tema puhul oli see, et ta lõi selle muusika nagu koha peal. Teised mängivad [noodist] valmis muusikat, et neil on juba enne lugu valmis. Ta nagu puudutas korra mõnikord, aga nagu kartis [lugude sügavusest]. Esimene lisapala jõudis kõige lähemale sellele [et puudutada]. Seal vahepeal oli ka minu arust selliseid kohti, kus ta võttis nagu aega maha natuke. Muidu see aeg tiksus kogu aeg, kiired noodid… Aga fenomenaalne oli jah. Tõeline muusik, aga lihtne poiss samas. Hea muusik pühendub mingile muule asjale ja siis teeb muusikat. Siis tal avanevad need teised tasandid. Aga kui sa pühendud muusikale, siis need teised tasandid ei pruugi avaneda. Ja üldse see on selles mõttes ääretult provokatiivne tegu, et praegusel ajal, kus inimesed on kõigest küllastunud, tulla üksinda, istuda klaveri taha ja olla valmis tund aega mängima.

Jelena (43):
Mulle isiklikult väga meeldis. Ma ei ole kunagi varem seda pianisti näinud ega kuulanud, aga ma olen suur Chopini austaja ja tema interpretatsioon mulle väga meeldis. Ta on huvitav minu jaoks. Omapärane. Ja tehnika on täitsa vapustav. Ma mängin ise ka klaverit, olen amatöör, muusikakooli kunagi lõpetasin, aga ma ei ole professionaalne muusik. Kuigi klassikaline variant on rohkem harjumuspärane, olen rohkem harjunud selle tõlgendusega, siis tänane mulle meeldis. Täitsa uus ja huvitav minu jaoks. Tõi uusi mõtteid ja emotsioone ja meeleolu tekkis täitsa huvitav. Isegi selline tunne on, et võiks koju minna, noodid lahti teha ja midagi huvitavat mängida.

Aule (28), Jazzkaare vabatahtlik ja müügiassistent:
Mida brošüüri tekstis lubati, see kontserdil ka teostus. Meeldis, kuidas pianist liikus väga sujuvalt jazzist üle klassikalisse, ühendas need pooled. Kuigi näppude liikumise kiiruse järgi tundus asi närviline, siis tulemus oli siiski voolav. Teeb lihtsalt kadedaks, kui keegi valdab ühte instrumenti nii hästi. Kindlasti teeb see kadedaks iga pianisti. Aga peale vapustava kiiruse oli see siiski ka väga ilus muusika.

Rene (31), ehitaja:
Väga meeldis. Vapustav klaverimäng, milles oli sees huvitavaid nihkeid, nagu nende lisavidinate kasutamine klaveris. Sai näha, kuidas tehakse näiteks õudusfilmi muusikasse eriefekte, mis kriibivad hinge.

Eveliin (28), tantsu- ja lauluhuviline:
Olin varem kuulanud tema muusikat plaatidelt, aga nüüd nägin esimest korda laivis. Tema stiil on täiesti äratuntav, need jooksud on talle nii omased, justkui tema firmamärk. Ta on tugeva energiaga pianist, aga laivis on veel omakorda teine tera. Siin tuli kogu visuaalne pool juurde, mis tekitas võimsa elamuse. Kontserdis ühendas ta võrdselt muusikalise ilu ja tehnilised oskused – see on olla sellest pillist üle. Hästi võimas elamus. Selline kiirus ja voolavus.

Marje (59), õpetaja:
Huvitavad Chopini töötlused ning näpud liikusid väga kiiresti. Vasak käsi oli täiesti vapustava tehnikaga. Samuti mõjusid huvitavalt variatsioonid, mis tekitati klaveri sisemusse asjade lisamisega. Tekkis selline tšembalo kõla. Väga andekas inimene igal juhul.

Tõnis (52), konsultant:
Meeldis väga, just tema virtuoossus. Hea muusika, hea artist, absoluutne professionaalsus ja virtuoossus.

Mihkel (27), psühholoogia magistrant:
Jäin kontserdiga väga rahule. Olles küll ise selles valdkonnas võhik, mõjus väga muljetavaldavalt.

Fotogalerii

Leszek Mozdzer (Poola)
Kumu auditooriumis
24. aprillil kell 19.30