Kontserdikaja: JK: Vaade ajaloohõngulisse tulevikku Nigulistes

23. aprill 2007

Vox Clamantis ja Veski-Remmel-Melvini trio kõlasid koos kui vaade ajaloohõngulisse tulevikku.

Pühal Pühapäeval liitsid Niguliste kiriku kontserdisaalis oma muusikalised väed Vox Clamantis ja trio Veski-Melvin-Remmel. Gregoriaanlik Vox Clamantis ja tänapäevast jazzmuusikat viljelev trio tekitasid laval omanäolise dialoogi eri ajastute ja muusikastiilide vahel. Kõlasid missa vokaalpartiid, millele vastasid Villu Veski unistav saksofon, Taavo Remmeli hingestatud kontrabass ja pikselöögina kõmisev Brian Melvini löökpillipartii.

Saali kogunenud kuulajad said kontserdilt ereda elamuse: kahe näiliselt täiesti erineva muusikalise pildi kohtumine lõi kirikuseinte vahel püha õhkkonna. Vox Clamantis ja Veski-Remmel-Melvini trio kõlasid kui vaade ajaloohõngulisse tulevikku.

Publikut küsitlesid Roosi Keva, Katre Kasemägi, Engeli Vennik.

Anne, Õpetajate Lehest: ”Kontsert meeldis, sest sellega kaasnes harukordne ja emotsionaalne elamus, mida on enneolematult raske kirjeldada. Esinejad olid minu jaoks väga kõrgetasemelised.”

Virge: ”Ma ei ole väga palju sellistel kontsertidel käinud. Tänane meeldis väga, sellepärast et vahepeal sai silmad kinni panna ning ära unustada, mis ümberringi toimub. See oli väga eriline ja tundeline kontsert.”

Laura (22), kujundaja:”Mulle tundus, et need kaks ansamblit ei teinud omavahel koostööd, vaid mängisid eraldi ja üksteisest mööda. Näiteks lõpus, kui Vox Clamantis kiriku tagumises osas laulis, esineti küll koos, aga mulle paistis, et esitati hoopis erinevaid lugusid. Üldmulje oli aga igati kiiduväärt ja meeldiv.”

Siiri (34): ”Minu jaoks oli säärane kaasaegse ja keskaegse muusika omavaheline põimimine väga põnev. Olin varem ka taolist eksperimenteerimist sarnastelt koosseisudelt kuulnud, aga see oli juba aastaid tagasi.”

Aime, kontoritöötaja: ”Ma olen kontserdiga väga rahul, sest see oli just taoline, nagu olin oodanud ja ette kujutanud, pettuma kohe kindlasti ei pidanud. Muusika on minu jaoks kui meeldiv hobi, mille juurde käib ka kontsertidel käimine. Plussiks oli tänaõhtuse puhul kindlasti gregoriaani muusika, mis on üks mu lemmikutest ja mis oli jazzmuusikaga hästi läbi põimitud.”

Orgussaar (62): ”Kontsert oli hea tõestus sellest, et asjatundlikult erinevaid muusikastiile segades on võimalik saada üllatavalt häid tulemusi, nii et sellist eksperimenteerimist võiks kindlasti ka edaspidi jätkata.”

Joonas (34), disainer: „Positiivne kontsert. Jättis sügava mulje. Mulle meenutas Pärdi kontserti, mida ma olen selles samas kirikus kuulamas käinud. Arvatavasti keskkond tegi sarnaseks.”

Ingrid, ajaloolane, riigiametnik: „Huvitav oli just vana kool ja jazz seal taga ning kui huvitavalt need kokku sobisid. Mul ei ole küll muusikalisi teadmisi, aga valisin kontserdi, kuna arvasin, et sellest tuleb midagi huvitavat ja tuligi. Olen suur Villu Veski austaja ja ka Vox Clamantist olen palju kuulanud. Vist pole tegemist nende esimese katsetusega koos esineda. Minu kõrvade jaoks sobis see väga hästi. Seal ei olnud minu jaoks midagi valesti. Just kahe muusika teemaarendus oli huvitav.”

Meelis Hainsoo, Vox Clamantise liige: „Ma küll täna ei esinenud, kuid oli väga hea kontsert. Selline sulandumine. Muusika on ju muusika. Siin ei ole mingit vahet, kas tuhat aasta vana või kaks, või Coltrane’i eluaegne muusika. Need tuli kõik ilusti kokku liita ja niiviisi toimis see sulandumise põhimõte fantastiliselt. Ma arvan, et igaüks leidis täna endale midagi, milles kaasa mõelda.”

Valentiina Veller (19), õpilane: „Väga huvitav kontsert oli. Mulle meeldis see, et sain kuulata gregooriuse laule ja neid erinevaid muusikažanre koos, need olid sellised tõelised. Ei olnud liiga kokku miksitud. Kõike sai kuulata nii, nagu need on. Ja selles oli midagi lõdvestavat. Trummides oli sellist tugevat pauerit.”

Hiibe Kuju (30), kommunikatsioonijuht: „Väga mõnus. Oli enamvähem selline, mida ma ootasin. Seal oli midagi sellist, mida oskasin oodata ja ka midagi sellist, mis oli täiesti üllatav. Tegelikult käin väga hea meelega kuulamas siis, kui Vox Clamantis laulab eraldi ja samamoodi ka Villu Veskit erinevate kooslustega. Mind huvitas väga, mida nad koos teevad – et mis maani nad põimivad oma muusikat ning mis maani teevad nad oma muusikat eraldi koos laval olles. Saksofon sobis minu arust imehästi siia kirikusse ja trummisoolo oli selline, mida jäi põnevusega ootama, mis edasi juhtub.”

Helen (18), abiturient: “See ei ole küll esimene kord, kui gregoriaani jazziga segatakse, aga ikka jääb õhku küsimus, kust nii hea idee tuleb? Kui vaimulik laul on üldiselt ilma konkreetse rütmita, siis täna kõlas see koos Melvini hoogsa trummeldamisega väga huvitavalt. Taavo Remmeli soolod olid võrratud, ta on oma pilliga täielikult kokku sulandunud! Akustilise koha pealt läks vahepeal asi tasakaalust välja, vokaal ei kostnud kohati ja see töötas ideele natuke vastu.”

Leanne (35), rahvamuusik: “Vox Clamantis kõlab alati ilusti. Koosseis oli osavalt kokku pandud, mulle meeldis. Ei ole just seda sorti jazzmuusika suur austaja, kuid tänane kontsert oli väga meeldiv üllatus!”

Eve (52), sisearhitekt: “Minule väga ei sobinud, tundus, nagu see trumm ei saaks üldse aru, mida ta teeb. Võib-olla on gregoriaan lihtsalt liiga tõsine asi seda sorti eksperimenteerimise jaoks.”

Theresa (61), kunstnik: “Vokaalne pool oli suurepärane, kombinatsioon minu jaoks liiga… ei meeldinud.”

Kersti (39), toimetaja: “Meeldis hindele 4, alguses läks umbes 20 minutit aega, et kontsert käima läheks, aga lõpupoole oli juba päris hea. Kui eilsel kontserdil istusin Nigulistes tagapool, siis täna ees kõlas märgatavalt paremini, heli oli hästi paigas.”