Kontserdikaja: JK: Võõra rändaja liigutav teekond

23. aprill 2007

Jazzkaare pühapäeva lõpetas Norra lauljatar, kelle hääl andis lummavalt edasi spirituaale. Publikut küsitlesid Laura Paju ja Hanna Varkki.

Kaarli kirik muutus pühapäeva õhtul tundlikuks kõlakastiks, kuulajate hingekeeltel mängis norra häälehaldjas Kristin Asbjørnsen. Orgaaniliselt koos kõlav bänd ületas aja- ja ruumipiirid, mähkides traditsioonilised aafrika spirituaalid põhjamaisesse helikeelde. Norralased muutsid Kaarli kiriku võlvid omaette instrumendiks, kasutades neid võimendusena tasasemategi helide kuuldavaletoomisel ja tekitades suuremõõtmelises ruumis intiimse meeleolu ja kammerliku kõla. Teisalt kujundas ruum valjemaid ja tihedamaid hetki, sulatades kõik ühtseks võimsaks helimassiiviks. Selle kontserdi muusika rääkis, nagu ütleb selgelt ka projekti nimi „Wayfaring Stranger”, rändamisest ja igatsusest.

Publiku ja enda arvamuse toovad teieni Laura Paju ja Hanna Varkki.

Norrakate muusika oli pigem põhjamaiselt minimalistlik kui ülevoolav. Ülesehituses võis jälgida kontrasti põhimõtet, mis tekitas muusika kuulamisel võimsuse momente. Kohati olid taustaks vaid Anders Engeni trummipõrinad, siis kasvas muusika kitarristide ja taustalauljate Jarle Bernhofti ning Jostein Ansnesi saatel gospellikeks puhanguteks. Altaripildilt alla vaatav Jeesus oleks justkui kõigele toimuvale hingega kaasa elanud.

Lauljatar lähenes afroameerika päritolu spirituaalidele põneva nurga alt. Kristin Asbjørnsen on leidnud oma stiili ning eksponeerib nende laulude kaudu publikule oma hämmastavaid vokaalseid võimeid.

Kristin Asbjørnseni vokaalis kõlasid kõrvuti kärisev rauk ja lalisev hällilaps, mees ja naine, must ja valge, maanteerändur ja ingel, katkev õrnus ja läbitungiv jõud. Ka kitarristid andsid vaimustava vokaalse panuse, täiendades Kristinit mitmehäälse gospelliku taustalauluga.

Kitarride ja trummide tämbrivalik oli rikkalik, rahu sisendavad kandlelikud kõlad vaheldusid ujuvamate riffidega, ksülofoni mängutoosilik helgus asendus sügavamate bassituksetega. Erilise tundlikkusega jäi kõrvu sämplerit kasutav lugu, kus solist ehitas oma vokaalist üles peene paljuhäälse ja mitmekihilise heliruumi. Seda hindas kõrgelt ka publik.

Anneli, massöör:„Minule väga meeldis solisti hääl, ebatavaline ja haruldane. Selliseid ei kuule kuskilt. Tänane kontsert pakkus hingetoitu.”

Tiiu, õppejõud: „Meeldis väga. Laulja oli suurepärane, saateansambel suurepärane ja sobis siia kirikusse hästi. Kõik oli lausa super. Meeleolu oli tõeliselt helge.”

Ilze Lätist, Liepaja jazzifestivali juht: „Mulle väga meeldis. Muusika oli hea ja ma arvan, et see on parim paik, kus see kontsert oleks saanud toimuda. Muusika andis positiivse laengu ning tekitas sellise tunde, et tahaks lennata.”

Elo (20) üliõpilane: „Väga meeldis. Ei ole varem eriti spirituaale kuulanud, aga tema esituses oli tõeliselt vahva. Kristini hääleulatus on täiesti müstiline, tõesti kähedast kiledani välja. Häälelt meenutas veidi Katie Meluat, ainult sisu oli veidi religioossem. Mina jäin väga rahule, ei osanudki oodata nii palju. Endal religioosset meeleolu selle muusikaga seoses ei tekkinud, kuna eestlase jaoks religioosne muusika eeldab seda, et on väga pühalik olek ja valitseb haudvaikus. Aga tema oma häälega suutis siiski jätta tõeliselt võimsa mulje. Lihtsalt väga hea elamus.”

Evi (45), ajalehest Soov: “Mulle tundus see kombinatsioon hästi huvitav, et ühest küljest aafrika juurtega spirituaalid, aga laulab põhjamaine lauljatar. See andis väga erilise kooskõla. Täiesti äratuntav oli just see, et paned silmad kinni ja kujutad ette, mismoodi nad võivad seda kõike laulda, need tumedanahalised. Ja siis hoopis põhjamaine hääl. Kohati tuletas see kärisev hääl mulle meelde Bonnie Tylerit. Tundub, et tal on hästi suurte võimalustega hääl ja ta oskab seda ka ära kasutada. Täiesti erinevate kultuuride kokkupuude, see on minu jaoks hästi põnev. Ilmselt ma seda tulingi otsima – ja seda ma sain.

Sille (33), Nele (36): “Väga head muljed, tõesti! Vastas ootustele ja rohkemgi veel! Minu puhul küll. Ei, mina vist aimasin, et tuleb väga hea. Minu jaoks oli ta küllaltki heas mõttes emotsionaalne, pigem isegi kurvapoolne. Maagiline selline. Hästi sügav. Ja särav, särav tüdruk! Eriti meeldis „Trying to get home” lugu. Minu jaoks oli eriline see üks lugu, kus ta sämpleriga oma häält lindistas, tehnilises mõttes ei saanudki sellest täpselt aru, mõtlesin, et tahaks mõne asjatundja käest küsida, mis seal tegelikult toimus. See oli kõige huvitavam lugu, aga hinge läksid teisedki. Kujutluspiltidest saaks kokku sooja Aafrika filmi.”

Mart (23), IT: “Täitsa tore kontsert. Ma enne ei olnud siin kirikus käinud, see kirik mulle ausalt öeldes väga ei sümpatiseerinud, jättis sellise kergelt labase mulje; aga kontsert sobis siia suhteliselt hästi. Eriti meeldis see valgusega mängimine, kus näidati seda ühe kitarrimängija peale ja siis ta oli üleni sinine, ja vahepeal need punased lambid ka. Laulja jättis ausalt öeldes hea mulje, aga kuna mu kõrval istus väga hea kitarrimängija ja kritiseeris kitarriste, siis sellest ei jäänud kõige parem mulje. Aga üldiselt kokku läks kõik väga hästi. Sõber soovitas kontserdile tulla ja täitsa kihvt oli.”

Helin-Mari Arder: “Väga positiivne. Eelreklaam oli igal juhul väga äge. Minu arvates vokaal oli eriline küll, aga kiriku akustika ja kaja tõttu võis väikeseid nüansse päris palju kaotsi minna. Ta tegi kavalalt, et kohe oma erilist vokaali inimestele laiali ei lajatanud, kuskil kolmas-neljas lugu, siis hakkas hääl mõnusalt kärisema. Minule alati meeldib, kui inimene teeb n-ö oma asja, teeb seda ausalt ja just nii, nagu tema seda teha oskab. Kõik oli väga loomulik ja ilus. Võib-olla kui kellegile ei meeldinud, siis see on juba pigem maitse asi, artistid olid suurepärased. Nad käisid nende spirituaalidega isegi suhteliselt leebelt ringi, oleks võinud ju ka midagi hullemat teha. Võib-olla hääl oligi kõige ekstreemsem osa, aga see-eest isikupärane. See on huvitav moment, et põhjamaa inimesed ja mängivad lõunamaa muusikat. Jah, aafrika muusika, aga täiesti ehtsa fiilinguga. See muusika kuidagi sobib neile. Garbareki meenutas ka, vokaali luup oli tema uue plaadi pealt. See oli kihvt! Poisid nii julgelt laulsid. See oli väga tugev külg, nad said just nagu originaalis laulda, et ainult löökpillid ja lauluhääled. Tegelikult need meeshääled laulsid vahepeal isegi solisti üle, kõla oli tumedam. See oli ilmselt taotluslik, et nad laulavad kõik koos nagu mini-koor.”

Ra (42), arhitekt Hästi arhitektuuriline, strukturaalne muusika. Väga tundlikult tehtud, kõlaruum oli hästi täidetud ja läbi mõeldud. Ma ei usu, et plaadi peal sellise ruumilise heli kätte saab. Ta oli seal sämpleriga miksinud ka hoolega, tavaliselt see häirib mind oma tehnilisuse tõttu. Aga kuna see kõik oli päris palju kiriku arhitektuuri peale üles ehitatud, siis seekord mitte. Kaarli kirikul on selline omapära, et tal on hästi pikk järelkõla. Spirituaalid isegi teatud mõttes sobivad sinna, sest kiriku akustika toetab neid. Ruum peab hakkama ise kaasa kõlama, väga sobivalt valitud kontsert sellesse ruumi. Au ja kiitus valijale! Sämplilugu meeldis, sest see oli peenetundeliselt ja minimalistlikult kokku pandud ja ta kasutas oskuslikult selle ruumi akustika ära. Midagi ei olnud liiga palju ega vähe. Võib-olla tema fenomen ongi selles, et ta suudab nii erinevaid hääli ja tämbreid välja kanda. Taustaansambel oli ka väga hea. Noored kenad inimesed, laulavad täpselt; heli oli puhas ja filigraanselt viimistletud.”