JK: Vyta Rusaityte lahutas meelt

29. aprill 2006

Café Amigo bordoopunasesse hämarusse mähitud tantsuplats lubas end 26. aprilli õhtul muretult tunda sellel osal publikust, kellele saalikontserdid liiga akadeemilised tunduvad.

Harvade bluusinootidega esitatav rütmikas bossanova sobis tantsumuusikaks oivaliselt. Hoogsa ja lõunamaisena kutsus muusika kepsutamishimulised kokku juba esimese looga.

Muljed kontserdist pani kirja Mari Hiiemäe.

Vokalistidena särasid võrdselt lauljanna Vyta Rusaityte ning tema abikaasa, tromboonimängija Skirmantas Sasnauskas.

Hoogsad näited energiliseks tantsumuusikaks kootud Jobimi bossadest moodustasid tõhusa tausta üldisele baaripominale. Amigo omalaadne aura paneb bändile pitseri, kelle kontsert parajasti ka poleks. Café Amigo sööb esineja ära. Laulja hääle teravus kaob paksudesse vaipadesse ja pehmesse mööblisse ning bändi ponnistused taanduvad pubi taustabändiks olemisega leppimiseks. Leedu parimate hulka pärjatud Rusaityte oli surutud kõrtsilaulja formaati.

Südaöine publik oli metamorfoosi läbiteinuna cafeamigolikult himur. Vindiselt naeratavale meespublikule paistis muusikasse süvenemise vajadus olevat välistud, pigem läks korda, kas pubis vabu naisi oli.

“Jazz on peaaegu, nagu sa oleksid mullivannis,” kommenteeris maia pilguga noormees, mitte niivõrd esinejaid, kui möödajalutavaid naisi vahtides. Teine noormees kuulutas, et teda muusika ei huvita, ta mõtlevat ainult seksist ja lõi hambad meelalt reporteri märkmikunurka.

Sama muusika päevasel laval mõjunuks määratult akadeemilisemana. See oli sümpaatne, ilus muusika, tuttav paljudelt Jobimi ja hilisemate bossanovameistrite plaatidelt. Paladevalik oli ehk kõige sarnasem sellele, mida eestlane harjunud Helin-Mari Arderi esinemistega seostama.

Instrumentaalosa oli kiire ja hea. Muusikud ennast tagasi ei hoidnud, Amigo helisid söövad seinad ehk isegi innustasid võimsamalt mängima. Bänd originaali eriliselt ei töödelnud, kuid andis rütmile hoogsama kiirenduse.

Esitatavad originaalist särtsakamaks ja tantsulisemaks kruvitud palad innustasid jalga keerutama ning muretu meelelahutusena oli muusika igati oma kohal.