Kontserdikaja: JK: Weekend Guitar Trio tekitas mitmekihilisi helisid

29. aprill 2006

Kui Salme Kultuurikeskuse ühes saalis oli just äsja lõppenud energiarikas The Shini etteaste, avanes samas majas vaid mõne hetke pärast üks hoopis teistsugune maailm, et mitte öelda lausa vastupidine.

Tublisti üle kümne aasta tegutsenud Weekend Guitar Trio esinemine reedel, 28. aprillil Salme Kultuurikeskuses oli oma iseloomu poolest nii kindel ja paigas, et publik võis pärast esimest lugu rahumeeli tõeliselt kuulama hakata, kartmata liigettearvamatuid meeleolumuutusi ning üllatusi.

See aga ei tähendanud sugugi improvisatsiooni ning vabaks lastud helide puudumist. Kolme kitarri koostööl saavutatud helide mitmekihilisus, mis kõik pehmelt elektroonikaga segatud, tekitasid ühtaegu uinutava kui ka mõttelendudele suunava tunde. Haarates elemente nii siit kui sealt – lugu, mis pidi esinejate sõnul olema nende üks samm kantribändi suunas või rocki ning elektroonika osale tähelepanu juhtivad palad – täitis Weekend Guitar Trio just õige tühimiku selles veel valges õhtus.

Publiku arvamust uurisid Sandra Preiman ja Mari Hiiemäe.

Taavi (21), arhitektuuriüliõpilane: „Huvitav oli see erinevate stiilide ja teemade segamine. Imelik mõelda, et ma polnudki varem neid kuulanud ega näinud, nüüd hakkas huvitama. Mulle tavaliselt ei meeldi, kui kuskile neid elektroonikaelemente vahele sulatatakse, aga täna üldse ei seganud.”

Epp (50), õpetaja: „Väga omapärane. Varem sellist asja kuulanud pole. Need elektroonilised lisandid olid naljakad, tekitasid igasuguseid ettekujutusi. Meeldis igal juhul, läheksin teine kord veel kuulama küll.”

Peeter EBSist: „Hästi mõnusa fiilingu tekitas. Sobis. Väga mõnus kontsert.”

Virpi Soomest: „Meeldis, isegi väga meeldis. Mul ei olnud eelnevaid ootusi, sest ei tundnud seda bändi, ent nüüd olen rahul.” Monika (40), helioperaator: “Tore kontsert oli. Huvitav oli see, kuidas Kerikmäe mängis – tõesti tekkis huvi minna lava peale vaatama, et mis riistasid ta seal sahistab. Asi meenutas süntesaatorit ja tekitas imelikke sahinaid. Teised mehed mängisid kitarri, aga see heli käis mingi aparaadi seest läbi. Hästi kift oli. Mulle eriliselt meeldis, kuidas nad mängisid seda Pingviini-lugu. Selline helge ja ilus lugu, kõlab hästi.”

Tiia (52), parfüümide müügiesindaja ja Ene (55), liikumisõpetuse treener: “Täitsa huvitav oli. Me seda bändi ei teadnud ja selle poolest ei osanud üldse ette arvata. Arvasisime, et kui on kitarritrio, siis on rohkem meloodilist muusikat, nii et olime üllatunud. Aga see üllatus oli positiivne. Oli hästi põnev. Kogemus oli täielik üllatus, ootasime hoopis midagi muud. Ootustele kontsert ei vastanud, aga hea tunne jäi ikka. Aastaid tagasi käisime hästi palju Jazzkaarel. Nüüd mõtlesime, et kui nüüd Jazzkaar on, siis tuleb ikka minna. Uskumatu, et kitarrist igasuguseid hääli saab välja pigistada. Igasugune uus kogemus on hea kogemus.”